· Vajadus olla tarbijale järjest kättesaadavam, jaotuse tähtsustumine · Trend: rohkem ladusid, suurenevad varud, ideaal: teenindustase 100% Ettevõttesisese integratsiooni etapp · Varude kasv tingis jaotuskulude osatähtsuse tõusu, mistõttu tähelepanu pöördus logistiliste tegevuste paremale ja kõrgetasemelisemale planeerimisele. · Kogukulude ja suboptimeerimise vältimise kontseptsioon: logistika osakulud on enamasti pöördvõrdelises seoses. · Kogukulu= veokulu+ laokulu+ varude kulu+ pakkimise kulu +... · Lennutransport on kallim kui maanteevedu, ent kiirus võimaldab säästa varude koguses · Kogu protsessi terviklik käsitlus võtab aega, vaheetapis kaks poolt: Ostmine ja materjalide haldamine Füüsilise jaotuse juhtimine Selles etapis kasutatakse tõmbamise põhimõtet (pull) · Tarneahelat juhib lõpptarbija nõudlus
• Vajadus olla tarbijale järjest kättesaadavam, jaotuse tähtsustumine • Trend: rohkem ladusid, suurenevad varud, ideaal: teenindustase 100% Ettevõttesisese integratsiooni etapp • Varude kasv tingis jaotuskulude osatähtsuse tõusu, mistõttu tähelepanu pöördus logistiliste tegevuste paremale ja kõrgetasemelisemale planeerimisele. • Kogukulude ja suboptimeerimise vältimise kontseptsioon: logistika osakulud on enamasti pöördvõrdelises seoses. • Kogukulu= veokulu+ laokulu+ varude kulu+ pakkimise kulu +… • Lennutransport on kallim kui maanteevedu, ent kiirus võimaldab säästa varude koguses • Kogu protsessi terviklik käsitlus võtab aega, vaheetapis kaks poolt: Ostmine ja materjalide haldamine Füüsilise jaotuse juhtimine Selles etapis kasutatakse tõmbamise põhimõtet (pull) • Tarneahelat juhib lõpptarbija nõudlus
sarnase ühikukuluga annab informatsiooni juhtimisotsuste vastuvõtmiseks. Vastasel juhul võrreldakse võrreldamatuid asju ja tulemus ei pruugi peegeldada tegelikkust. Üldiseks põhimõtteks kulude olulisuse arvestamisel ja nende suuruse täpsuse määramisel on nende suurus. Suured kulud tuleks jaotada osadeks võimalikult täpselt. Väikeste kulumäärade puhul pole suur täpsus vajalik, kuna nende osakaal kogukuludes ei mõjuta palju kogukulude määra. Logistika osakulud omad omavahel tihti pöördvõrdelises sõltuvuses. Kui suurendada ladude arvu, vähenevad veokulud, suurenevad aga tellimuste töötlemise kulud ja laokulud. Kui transpordi ja laokulud on enamasti otseselt pöördvõrdelises sõltuvuses, siis sama ei saa öelda tellimuste töötlemise kulude kohta, sest need sõltuvad varude suurusest, mitte aga valitud veoviisist. Euroopa riikide keskmisena moodustavad logistika kogukulud müügihinnast 6-8%, Soomes 10%.
juhtimisotsuste vastuvõtmiseks. Vastasel juhul võrreldakse võrreldamatuid asju ja tulemus ei pruugi peegeldada tegelikkust. Üldiseks põhimõtteks kulude olulisuse arvestamisel ja nende suuruse täpsuse määramisel on nende suurus. Suured kulud tuleks jaotada osadeks võimalikult täpselt. Väikeste kulumäärade puhul pole suur täpsus vajalik, kuna nende osakaal kogukuludes ei mõjuta palju kogukulude määra. Logistika osakulud omad omavahel tihti pöördvõrdelises sõltuvuses. Kui suurendada ladude arvu, vähenevad veokulud, suurenevad aga tellimuste töötlemise kulud ja laokulud. Kui transpordi ja laokulud on enamasti otseselt pöördvõrdelises sõltuvuses, siis sama ei saa öelda 124 tellimuste töötlemise kulude kohta, sest need sõltuvad varude suurusest, mitte aga valitud veoviisist.
ja vastupidi. Tabel annab vajalikku informatsiooni selle kohta, kuidas on vaadeldavas tarneahelas jaotunud eri toimingute vahel aeg ja kulud. Tegemist on kasuliku informatsiooniga juhtimisotsuste vastuvõtmiseks. Logistika osakulud on omavahel tihti pöördvõrdelises sõltuvuses. Kui suurendada ladude arvu, vähenevad veokulud, suurenevad aga tellimuste töötlemise kulud ja laokulud. Kui transpordi ja laokulud on enamasti otseselt pöördvõrdelises sõltuvuses, ei saa sama öelda tellimuste tööt-