1 arvutatav ja pindintegraalid on hõlpsasti arvtutatavad. 2.8. Mis on liitkujund? Liitkujund on kujund, mille pinnakeskme asukoht ei ole teada, pindala ja pindintegraalide arvutamine on keerukas ja teda saab jaotada lihtkujunditeks. 2.9. Kuidas saab arvutada keeruka kujundi inertsimomente? Kujundid saab jaotada lihtsateks osakujunditeks (ruudud, kolmnurgad jne.). Leida nende kujundite inertsimomendid, seejärel need kokku liita ja saab osakujundite inertsimomentide summa, sama telje suhtes. 2.10. Mis on kujundi peainertsimomendid? Kujundi telginertsimomendid peatelgede suhtes. 2.11. Milline on kujundi kesk-peateljestike vähim võimalik arv? 2( x ja y) 2.12. Mitu kesk-peateljestikku on ringil? Kõik keskteljepaarid on ka peateljestikud, seega nii mitu paari on e lõpmata palju
5.10. Mis on lihtkujund? kujund, mille: * pinnakeskme asukoht on teada * pindala on hõlpsasti arvutatav * pindintegraalid on hõlpsasti arvutatavad. ring, rõngas, ristkülik, ruut, kolmnurk, jne. 5.11. Mis on liitkujund? kujund, mille: *pinnakeskme asukoht ei ole teada * pindala ei ole hõlpsasti arvutatav * pindintegraalide arvutamine on keerukas * saab jaotada lihtkujunditeks 5.12. Kuidas avalduvad liitkujundi pinnamomendid osakujundite pinnamomentide kaudu? liitkujund jaotatakse sobivateks osakujunditeks: A= 1±2 ±... liitkujundi staatilise momendi avaldis yz-teljestikus tuleb: 5.13. Kuidas on seotud sama kujundi inertsimomendid, mis on arvutatud rööpsete telgede suhtes? osakujundite inertsimomentide summa (sama telje suhtes) 5.14. Kuidas saab arvutada keeruka kujundi inertsimomente? osakujundite inertsimomentide summa (sama telje suhtes) 5.15. Kuidas on seotud sama kujundi telginertsimomendid, mis on arvutatud pööratud teljestikes?
pindala ei ole hõlpsasti arvutatav Liitkujund = kujund, mille pindintegraalide arvutamine on keerukas saab jaotada lihtkujunditeks Liitkujund koosneb lihtkujunditest (Joon. 5.7): · liitkujund jaotatakse sobivateks osakujunditeks: A = A1 ± A2 ± A3 ± K · liitkujundi staatilise momendi avaldis yz-teljestikus tuleb: S y = zdA = zdA ± zdA ± zdA ± ... = S y(1) ± S y( 2) ± S y( 3) ± ...= S y(i ) A A1 A2 A3 . S z = S z ± S z ± S z ± ... = S z
pindala ei ole hõlpsasti arvutatav Liitkujund = kujund, mille pindintegraalide arvutamine on keerukas saab jaotada lihtkujunditeks Liitkujund koosneb lihtkujunditest (Joon. 5.7): · liitkujund jaotatakse sobivateks osakujunditeks: A = A1 ± A2 ± A3 ± K · liitkujundi staatilise momendi avaldis yz-teljestikus tuleb: S y = zdA = zdA ± zdA ± zdA ± ... = S y(1) ± S y( 2) ± S y( 3) ± ...= S y(i ) A A1 A2 A3 . S z = S z ± S z ± S z ± ... = S z
Staatilise momendi dimensiooniks on pikkuseühik kuubis, tavaliselt cm3. Staatiline 24. Deformatsioonide liigid (nende skeemid). moment võib olla nii positiivne, negatiivne kui ka erijuhul võrduda nulliga. Kui x- või y-telg läbivad kujundi raskuskeset, siis staatiline moment nende suhtes on null. Selliseid telgi nimetatakse kujundi kesktelgedeks. Kui kujundil on sümmeetriatelg, siis see läbib alati kujundi raskuskeset. Kui kujundid saab jaotada lihtsateks osakujunditeks (ruudud, kolmnurgad jne.), mille raskuskeskme asukohad on teada, siis kogu kujundi staatiline moment arvutatakse lihtkujundite staatiliste momentide summana. 20. Pinna inertsimomendid. Kujundi inertsimomendiks x telje suhtes nimetatakse integraalina väljenduvat summat mille liikmeteks on pinnaelementide pindala ja nende x-teljest mõõdetud kauguste ruutude korrutised. Põikpinna telginertsimomendiks x-telje suhtes nimetatakse
yC x ja xC . A A Neist valemitest järeldub, et kui x- või y-telg läbivad kujundi raskuskeset, siis staatiline moment nende suhtes on null. Selliseid telgi nimetatakse kujundi kesktelgedeks. Kui kujundil on sümmeetriatelg, siis see läbib alati kujundi raskuskeset. Järelikult staatiline moment sümmeetriatelje suhtes võrdub alati nulliga. Kui kujundid saab jaotada lihtsateks osakujunditeks (ruudud, kolmnurgad jne.), mille raskuskeskme asukohad on teada, siis kogu kujundi staatiline moment arvutatakse lihtkujundite staatiliste momentide summana. Põikpinna telginertsimomendiks x-telje suhtes nimetatakse põikpinna geomeetrilist karakteristikut, mis on määratud integraaliga y Analoogiliselt I y x dA . 2 2 Ix dA .
annaabi.ee 
