Organiseerimine Organiseerimine on töö korraldamine ja struktuuri loomise protsess organisatsiooni eesmärkide saavutamises. Organisatsiooni struktuur on formaalne raamistik, mille järgi tööüleseanded on jaotatud, grupeeritud ja kordineeritud. Organisatsiooni struktuur Töö spetsailiseerumine Liigendamine (nt erinevad oskaonnad, grupid jne) Käsuliin ( ülemused järjestikuses, kursuse juh, osakonna juh, director) Kontrolliulatus (palju erinevaid osakondasid) Tsentralisatsioon ( otsuseid teevad tippjuhid ja madalamad juhid järgivad neid) Detsentralisatsioon (või otsustavad kes nendele ül kõige lähemal on ) Formaliseerimine ( nt sisekorraeeskirjad ) ** Personalijuhtimine Konkurentsieelis Organisatsiooni strateegia Kuidas organisatsioonid kohtlevad oma inimesi, Personali planeerimine Personali värbamine ja valik Personali arendamine ja koolitamine Kompensatsioon ja kasu kontrollimine
Ja seal juures peaks lugeja ise ka kaasa mõtlema, kas toodud näited tõesti aitavad Eesti riiki või mitte. Infoühiskond Infoühiskonna areng algas meil juba 1990. aastal, kui loodi Riigikantselei haldusalas Eesti Informaatikafond (EIF), mis oli aasta varem moodustatud Eesti Informaatikanõukogu tööorgan. Eesti areng informaatika vallas algas juba iseseisvumisega. Mida aastaid edasi, siis järjest rohkem loodi erinevaid osakondasid, millega siis suudeti hõlmata nii teedevõrgustikke kui ka muid tähtsaid riigiorganeid. Kõige värskemaks on 2003. aastal loodud Riigi Infosüsteemide Arenduskeskusest edasi tuletatud/nimetatud 2011. aastaks Riigi Infosüsteemide Amet. Nende eelnevate lausete peale mõeldes on loogiline järeldus, et kui me oleme nii e-riigistatud, siis me peame seisma selle eest hea, et jätkuks tulevikuski IT-alase haridusega spetsialiste, kes
põllumeeste (mõisnike) huvides. 1858 tekkis St. Antoni gildi laenukassa Tallinnasse, mis oli peamiselt laenu vajavate käsitööliste ja meistrite ühendus. 1868 asutati Viljandis Laenu-hoiukassa. Liikmeskonda kuulusid ka kaupmehed ja üksikud mõisnikud. Need krediidiasutused olid kõik muulaste (sakslaste, venelaste) loodud. Kuna muulaste pankadest oli eestlastel raske laenu saada, jäi ainsaks võimaluseks oma krediidiasutuse loomine. Eestis tegutses ka mitme tähtsa Venemaa panga osakondasid. 1873 Pärnus, 1896 Tallinnas, 1914 Kuressaares avati Riia Kommertspanga osakondasid. 1875 avati Venemaa Riigipank, mille asemel asutati 1919 Eesti Pank. Eesti esimene rahvuslik krediidiühistu (KRÜ) oli Tartu Eesti Laenuühistu, mille edukas tegevus aitas kujundada terve Eesti rahvusliku krediidiasutuste võrgu. KRÜ kõrgperiood oli aastatel 1907-1914. 1919. a moodustatud Eesti Pank oli 1921. a-ks omandanud mõjuvaima koha, talle järgnesid aktsiapangad. KRÜ-de arv hakkas vähenema.
Uues dünaamilises majanduskeskkonnas domineerib tootmis-, lao- ja kontoripindade rentimine, tootmistehnika liisimine ning ajutise tootmispersonali palkamine. Reglementeeritud võimupiiridega tootmisjuhtide asemel väärtustatakse ettevõtetes üha rohkem kolme gruppi inimesi – probleemide äratundjaid, probleemide lahendajaid ja strateegilisi vahendajaid, kes peavad tagama vajaliku paindlikkuse. Täpselt reglementeeritud tööjaotuse ja ülesannetega osakondasid asendavad (ajutised) töörühmad või meeskonnad, kelle koosseisu kuuluvad nimetatud kolme grupi esindajad, kes tagavad tööülesannete lahendamiseks vajaliku oskusteabe. Töörühmade koosseis muutub vastavalt ülesandele või projekti staadiumile. Ettevõtte struktuur kujutab endast pigem võrku, mille sõlmedeks on töörühmad/meeskonnad ja nöörid kujutavad nende omavahelisi seoseid. Korporatsioonide peakorterite personal kulutab suurema osa tööajast probleemide,
annaabi.ee 
