1. võlgnike vahel tekib osavõlasuhe 2. võlgnike vahel tekib ühisvõlasuhe 3. võlgnike vahel tekib solidaarvõlasuhe Isikute paljusus võib olla ka võlausaldaja poolel. Kui mitu isikut peavad täitma sama ja osadeks jagatava kohustuse, peavad nad seda tegema võrdsetes osades kui seaduses või lepingus ei ole kokkulepitud teisiti. Seaduses eeldatakse, et kui võlgniku poolel on mitu isikut, vastutavad nad kohustuste täitmise eest solidaarselt. Järelikult osakohustuse täitmise põhimõtteid saab kohaldada ainult juhul kui poolte vahel ei ole seadusest või lepingust tulenevat solidaarvõlasuhet. ÜHISKOHUSTUS (§64) - Kui mitu isikut peavad täitma sama kohustuse, mille nad saavad täita üksnes ühiselt, võib võlausaldaja nõuda neilt kohustuse täitmist kõikidelt ühiselt. Ühiskohustust iseloomustab asjaolu, et on kohustusi, mida faktilistel või õigulikel põhjustel võivad võlgnikud täita ainult ühiselt
samuti mõlemal poolel üheaegselt. OSAVÕLASUHTED: Osakohustus tekib siis, kui mitu isikut peavad täitma sama osadeks jagatava kohustuse. Nad peavad seda tegema võrdsetes osades, kui seaduses või lepingus ei ole kokku lepitud ebavõrdsetes osades täitmine (VÕS § 63 lg 1). Seaduses eeldatakse, et kui võlgniku poolel on mitu isikut, vastutavad nad kohustuste täitmise eest solidaarselt). Seega kohaldatakse osakohustuse täitmise põhimõtteid ainult juhul, kui poolte vahel ei ole seadusest või lepingust tulenevat solidaarvõlasuhet. Osavõlg saab tekkida ainult jagatava kohustuse täitmisel. Osavõlasuhtes (osavõlgnikud) on mitmest võlgnikust kohustatud igaüks täitma ainult temale lasuva osa. Kui seaduses või lepingus ei ole osade suurust kindlaks määratud, loetakse seaduse järgi kõigi võlgnike osad võrdseks. Iga võlgnik, kes on oma osa täitnud
poolel üheaegselt. Osavõlg Osakohustus tekib siis, kui mitu isikut peavad täitma sama osadeks jagatava kohustuse. Kui mitu isikut peavad täitma sama osadeks jagatava kohustuse, peavad nad seda tegema võrdsetes osades, kui seaduses või lepingus ei ole kokku lepitud ebavõrdsetes osades täitmine (VÕS § 63 lg 1). Seaduses eeldatakse, et kui võlgniku poolel on mitu isikut, vastutavad nad kohustuste täitmise eest solidaarselt (n VÕS § 150, § 137 lg 1). Seega kohaldatakse osakohustuse täitmise põhimõtteid ainult juhul, kui poolte vahel ei ole seadusest või lepingust tulenevat solidaarvõlasuhet. Osavõlg saab tekkida ainult jagatava kohustuse täitmisel. Hinnates täitmise jagatavust, tuleb silmas pidada, et täitmise jagamisel ei tohi täitmise väärtus tervikuna väheneda. Osavõlasuhtes (osavõlgnikud) on mitmest võlgnikust kohustatud igaüks täitma ainult temale lasuva osa. Kui seaduses
poolel üheaegselt. Osavõlg Osakohustus tekib siis, kui mitu isikut peavad täitma sama osadeks jagatava kohustuse. Kui mitu isikut peavad täitma sama osadeks jagatava kohustuse, peavad nad seda tegema võrdsetes osades, kui seaduses või lepingus ei ole kokku lepitud ebavõrdsetes osades täitmine (VÕS § 63 lg 1). Seaduses eeldatakse, et kui võlgniku poolel on mitu isikut, vastutavad nad kohustuste täitmise eest solidaarselt (n VÕS § 150, § 137 lg 1). Seega kohaldatakse osakohustuse täitmise põhimõtteid ainult juhul, kui poolte vahel ei ole seadusest või lepingust tulenevat solidaarvõlasuhet. Osavõlg saab tekkida ainult jagatava kohustuse täitmisel. Hinnates täitmise jagatavust, tuleb silmas pidada, et täitmise jagamisel ei tohi täitmise väärtus tervikuna väheneda. Osavõlasuhtes (osavõlgnikud) on mitmest võlgnikust kohustatud igaüks täitma ainult temale lasuva osa. Kui seaduses
Vastavalt VÕS § 116 lg 3 võib juhul, kui lepingust tulenevad kohustused tuleb täita ositi ja oluline lepingurikkumine on leidnud aset ainult mõne kohustuse või kohustuse osa suhtes, võib kahjustatud lepingupool taganeda lepingust üksnes selle kohustuse või kohustuse osa suhtes. Kogu lepingust võib osadena täidetavate kohustuste puhul taganeda ainult siis, kui taganeda sooviv pool tõendab, et tal ei ole õigustatult lepingu osalise täitmise vastu huvi või kui üksiku osakohustuse rikkumist saab lugeda oluliseks lepingu suhtes. Ülesütlemine (§116, §196) Materiaalsed eeldused: 1. kehtiv kestvusleping (kestvusleping VÕS § 195 lg 3 – püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud leping. Oluliseks tunnuseks on ajaline kriteerium, st kestuslepingud on lepingud, mida ei täideta ühekordselt, vaid mingi pikema aja jooksul, samuti peab kohustuse täitmine
annaabi.ee 
