(liikumise ülekanne) võnkesagedus – arv, mis näitab, mitu võnget toimub 1 sekundi vältel (1 Hz = 1 võnge) heliallika võnkesagedus sõltub tema massist, nt keele pikkus ja jämedus helisagedusi võrdlev mõõtühik on oktav amplituud – maksimaalne võnke ulatus liitheli – heliallikas võngub nii oma terves ulatuses kui ka osadena (enamikud tajutavad helid) põhiheli – määrab heli koostise ülemheli – võnkesagedus on põhisagedusest täisarv korda suurem osaheli – lihtvõnkumine / põhiheli koos ülemhelidega (II osaheli = I ülemheli) osahelide tekkimine – keele võnkumine poolte kaupa annab oktavi võrra kõrgema ehk esimese ülemheli, kolmandikkude võnkumine annab teise ülemheli jne. põhitoon – kui keel võngub tervenisti heli omadused: füüsikalised: heli koostis, võnkeprotsessi intensiivsus, võnkesagedus, vältus (võnkumise kestus) füsioloogilised: kõla e. tämber, tugevus, kõrgus, vältus
Mazoorse ja minoorse helirea tekitamise võimalused ülepuhumise ja ülemhelilaulu puhul. Helitekitamise viis parmupillil (võrrelda ülemhelilauluga). Meie taju jaoks üks mingit kindlat helikõrgust omav heli koosneb tihti hoopis mitmest ühel ja samal ajal kõlavast osahelist, millel igaühel on teistest erinev kõrgus. Tajus sulavad taolised osahelid kokku üheks tervikuks, ehkki mõnkord suudetakse neid välja eristada, kuulata. Osahelid=ülemhelid-madalaim on põhitoon, osaheli nr.2=esimene ülemheli jne. Osahelide sagedused on kindla kõrgusega heli puhul tavaliselt väikeste täisarvude suhtes. Nt:1.osaheli e.põhitoon on 440Hz, teine on 880 Hz, kolmas 1320 Hz Harmoonilised osahelid-osahelide sagedussuhted on väljendatavad väikeste täisarvude suhte abil. Osahelide struktuur- helispekter. Teoreetiliselt on ülemhelide rida lõpmatu, kuid muusikaga seoses tekib harva vajadus rääkida osahelidest suurema järjekorranumbriga kui 16
oleksid 100 ja 200 Hz. Alumine heli:100, 200, 300, 400, 500, 600, 700, 800, ...Hz ülemine heli: 200, 400, 600, 800, ...Hz Teine kõrge konsoneerivam diaad on kvint, mille ageduste suhe on 2:3 Alumine heli: 200, 400, 600, 800, 1000, 1200, ...Hz ülemine heli: 300, 600, 900 1200, ...Hz Saame teha kokkuvõtte, et kui intervalli sageduste suhe on 1:2, siis langeb iga teine alumise heli osaheli kokku iga ülemise heli osaheliga. Kui sageduste suhe on 2:3, siis langeb alumise heli iga kolmas osaheli kokku ülemise ülemise heli iga teise osaheliga. Selline seos konsonantsuse ja harmooniliste spektritki sageduste suhete vahel. Huvitav on see, et kriituilise sagedusriba toime tõttu sõltub dissoneerivuse aste diaadis veel pajudest teguritest peale sageduse suhte. Kui helidel on palju tegevaid ülemhelisid, siis konsoneeriv kvaliteet väheneb
kõrvale painutab. Selle protsessi tulemus on kuulmisaisting. Nagu öeldud, jooksva laine amplituudimaksimum sõltub heli sagedusest. Kõrgete sageduste puhul on amplituudimaksimum ovaalakna ja jaluse lähedal, madalate sageduste puhul aga esikuastriku teises otsas, helikotreemi juures. Järelikult ergastavad erinevad sagedused basilaarmembraani erinevaid kohti ning ka erinevaid karvrakke. Kui kõrva jõuab kompleksheli, mis sisaldab mitut osaheli, siis ergustub hulk erinevaid karvrakke rühmi. Öeldu ei tähenda muud, kui et basilaarmembraan toimib sarnaselt spektraalanalüsaatoriga, mis määrab kindlaks komplekshelis sisalduvate osahelide sagedused ja amplituudid. Kuulmine Et hästi aru saada heli akustiliste omaduste iseloomust, tuleb teada, kuidas kõlavad heli sageduse, amplituudi ja spektri omadused. 1) Helikõrgus ja sagedus a.) kuuldav sagedusdiapasoon
kasutatakse süntesaatoritesADSR mähisjoone (inglise keeles ADSR Envelope) mudelit. Elektriorelid kui süntesaatorid Kõik orelid, välja arvatud õhusurvega töötavad vileorelid, põhinevad aditiivsel Fourier' sünteesil: mitmeid siinushelisid miksitakse palju keerulisemateks helilaineteks. 1935.aastal ehitatud algsel Hammondi orelil genereeriti siinustoone pöörlevate helirullide ( revolving tone wheel) abil, mis indutseeriti elektrivooluks elektromagnetilise adapteri abil. Iga osaheli jaoks oli eraldi helirull (tonewheel). Moodsamates orelites toodab siinushelisid ostsillaator. Elektriorelitel hoolitsevad ostsillaatori toonide muutmise eest küllaltki lihtsad formandifiltrid (formant filter), automatiseerimine ja moduleerimine hoolitsevad lihtsa vibrato eest.Enamus analoogsüntesaatoreid produtseerib oma heli kasutades abstrahiivset sünteesi. Selle meetodiga toodab ostsillaator osaheliderikast helilainet, mis võib olla ka saehammas või pulsslaine
annaabi.ee 
