Üks väheseid kohti, kus kõva mineraalpinnas ulatub mõlemal pool otse jõeni, on Tartu, täpsemini Laia tänava otsas asuva Vabaduassilla koht. See on ka ajalooliselt vanim jõeületuskoht. Tartu kohal on jõe ürgorg 1 km laiune ja kuni 20 m sügavune, peale Tartut ta laieneb ning aheneb uuesti alles Haaslava kohal ja on kitsas Kastreni. Jõgi on siin sirge, lookeid ning soote on vähe, kallastel on põllumaad ja soostunud orulammid. Vahetult allpool Tartut algab rahvusvaheliselt tähtis linnuala - Ropka-Ihaste luht, kus on registreeritud üle 90 pesitseva linnuliigi. See on suurim teadaolev arvukus Euroopa linnades. Luunjast Kavastuni on jõgi sügav, mudase põhja ja aeglase vooluga.. Emajõkke suubuvad Porijõgi, Haaslava ehk Roiu oja ning Kaagverest 700 m allavoolu suubuv Luutsna jõgi. Selles lõigus on Emajõgi kõige sügavam. Alamjooks (Emajõe Suursoo maastikukaitseala)
Kohati esineb vanu rannamoodustusi ja oose. Kõrg-Eesti põhjaosas suur aluspõhjaline Pandivere kõrgustik, mis on moreenmaastikust tasasem kui mujal Eestis. Lõuna pool liitub Pandivere kõrgustikuga vooremaastik (ovaalse põhjajoonisega kõrgendikud). Pikad ja kitsad voored. Palju ürgorgusid. Eesti reljeefi on mõjutanud palju geoloogilisi protsesse, näiteks: ajutised vooluvete tegevused (vee- erosioon), alaliste vooluvete tegevused (sälkorud, orulammid ja terrass), põhjavee geoloogiline toime (karstid), mere geoloogiline tegevus (rannavallid, luited), tuule geoloogiline tegevus (korrosioon, tuulekulutused, tuulesetted, liivaluited) ja kõige suurem roll on olnud jää geoloogilisel tegevusel (kuplid, kühmud, voored, jääpaisjärved, mõhnad, oosid, sandurid) 5) MULLA MINERAALOSA, TÄHTSUS, MEHAANILINE KOOSTIS. FRAKTSIOONIDE SUURUSED. KATSINSKI SÜSTEEM. OMADUSED SÕRMEPROOVIL. KORESE JAOTAMINE SUURUSE JA KUJU JÄRGI,
Kohati esineb vanu rannamoodustusi ja oose. Kõrg-Eesti – põhjaosas suur aluspõhjaline Pandivere kõrgustik, mis on moreenmaastikust tasasem kui mujal Eestis. Lõuna pool liitub Pandivere kõrgustikuga vooremaastik (ovaalse põhjajoonisega kõrgendikud). Pikad ja kitsad voored. Palju ürgorgusid. Eesti reljeefi on mõjutanud palju geoloogilisi protsesse, näiteks: ajutised vooluvete tegevused (vee-erosioon), alaliste vooluvete tegevused (sälkorud, orulammid ja terrass), põhjavee geoloogiline toime (karstid), mere geoloogiline tegevus (rannavallid, luited), tuule geoloogiline tegevus (korrosioon, tuulekulutused, tuulesetted, liivaluited) ja kõige suurem roll on olnud jää geoloogilisel tegevusel (kuplid, kühmud, voored, jääpaisjärved, mõhnad, oosid, sandurid) 5) MULLA MINERAALOSA, TÄHTSUS, MEHAANILINE KOOSTIS. FRAKTSIOONIDE SUURUSED. KATŠINSKI SÜSTEEM. OMADUSED SÕR- MEPROOVIL. KORESE JAOTAMINE SUURUSE JA KUJU JÄRGI, TÄHIS-
selaginell. III kategooria: kahkjaspunane sõrmkäpp, kuradi-sõrmkäpp, soo-neiuvaip, harilik porss, lodukannike KAITSTAVAD TAIMELIIGID ALLIKASOOS II kategooria: Russowi sõrmkäpp, lõhnav käoraamat, tömbiõiene luga, soohiilakas, alpi võipätakas, saaremaa robirohi, eesti soojumikas, mustjas sepsikas. III kategooria: kahkjaspunane sõrmkäpp, kuradi-sõrmkäpp, soo-neiuvaip 2.2. LODU KASVUKOHATÜÜP Reljeef: lauged nõod, orulammid, harvem survelise põhjavee toitumisega lauged nõlvad; mikroreljeef tugevasti mätlik. Muld: esinevad potentsiaalselt viljakad õhukesed-, keskmise sügavusega, harvem sügavad madalsoomullad M´, M´´, samuti õhukesed või keskmise sügavusega lammi- madalsoomullad AM´, AM´´. Turvas on kogu lasundi ulatuses hästi lagunenud, kõrge mineraalainete- (tuhasus ülaosas üle 10%) ja lämmastikusisaldusega,
annaabi.ee 
