Kuipalju nõukogu maakonna valitsemisest osa võttis või osa võtta võis, see jäi täielikult kreisipealiku enese otsustada. Järgmiseks administratiivseks allüksuseks maakonnas nähti ette ametkond (Amtsbezirk), mille piirid langesid kokku kihelkonna piiridega. Ametkonna eesotsas seisis ametkonna eestseisja (Amtsvorsteher), kes kreisipealiku ettepanekul kindralkomando poolt nimetati ja kreisipealikule allus. Ametkonnad jagunesid jaoskondadeks (Ortsbezirk). Mõisad, senised vallad ja alevikud moodustasid üldiselt igaüks ise jaoskonna. Jaoskondi valitsesid sellekohased eestseisjad (Ortsvorsteher), need nimetati ametisse kreisipealiku ettepanekul kindralkomando poolt ja allusid ametkonna eestseisjale. 19 Saksa okupatsiooni lõpp Eestis Eestlased avaldasid okupatsioonile passiivset vastupanu. Välisdelegatsioonil õnnestus
eraldi oleva maakonna. Loodi 3 linnakreisi (Tallinn, Tartu ja Narva), eraldi haldusüksused, mis olid võrdsustatud maakondadega. Võimutäius kuulus kohalikule saksa sõjaväe juhile, kuid nad ei tegelenud sellega, nad määrasid ametisse linnapealiku. Halduspiirkonnad kattusid kiriku kihelkondadega. Veel üks haldusüksus "Amtsbezirk" ehk kihelkond, kelle eesotsas olid ringkonna järelvaataja ning see oli tavaliselt baltisaksa mõisnik. Kihelkonnad jagunesid valdadeks ehk "Ortsbezirk", eesseisja valitses valda üksinda. Okupatsioonivõimud ja Eesti iseseisvus: poliitilised piirangud, repressioonid, tsensuur, rahvusväeosade likvideerimine: Poliitilised piirangud: 1) Keelati ära kõik avalikud üritused ja suured rahva kogunemised. Nende korraldajaid ähvardati karistusega, 15 aastat sunnitööd. 2) Keelustatii erakondade tegevus, kõik olemasolevad erakonnad likvideerusid
Kohalike tsiviilide kätte jäi kaks kõige madalamat haldusastet. 1) haldusringkond (Amtsbezirk), selle piirid kattusid kirikukihelkondade piiridega. Taastati justkui üks haldusaste, mis oli ammu kaotanud oma tähenduse. Selle eesotsas seises haldusringkonna eestseisja (Amtsvorsteher), kelles oli keegi kohaliku kihelkonna mõisnikest. Määrati ametisse Saksa sõjaväelaste käskkirjadega. 2) Eestlastele jäi kõige madalam aste – kohalik ringkond (Ortsbezirk)- mis vastab valdadele. Okupatsioonivõimud ja Eesti iseseisvus: poliitilised piirangud, Kohaliku ringkonna eesotsas seisis kohaliku ringkonna eestseisja, vallavanem (Ortsvorsteher). Ei olnud aga kohalik omavalitsus. Valla nõukogud saadeti laiali. Valimisi ei toimunud. Eestlastele lubati kultuurautonoomia. Sakslased tegid näo, et eestlased pole vabariiki välja kuulutanud, suhtuti neisse kui endisesse vene provinti, ehk siis mittetunnustamise poliitika.
AK (armeekorpus), eesotsas kindralleitnant Günther von Pappritz'iga. Tallinn, Narva ja Tartu - nimetati linnakreisideks. Beirat - nim ametisse Saksa sõjaväe käskimisel. Maakondadest väiksemad üksused hakkasid kandma nimetust Antsbezirk (ringkond, kihelkond - piirid kattusid kiriku kihelkondade piiridega). Igale ringkonnale määrati ringkonna eestseisja, kelleks sai selles paigas elanud baltisaksa mõisnik. Kõige madalam tasand - valla tasand - said omale nimetuse Ortsbezirk (e k kasutati selle asemel valla nime). Ortsberzirki määrati vallaametnik (üksainus). Ka linnades likvideeriti volikogud ja omavalitsused. Linnades, kus võim oli enne veebruaril läinud eestlaste kätte, nimetati linnajuhtideks ainult baltisakslased. Lisaks üldisele haldussüsteemile etendasid Eesti asjade otsustamisel oma rolli ka Saksa sõjaväe komandörid. Selline haldussüsteem kehtis Eestis suurema osa Saksa okupatsiooni ajast. 27. augustil sõlmiti alla Venemaa
annaabi.ee 
