ainult kaardi pisipilti. Avades kaardi suuremalt, saate seda suurendada, liigutada, pöörata. Otsivõimalused : Lihtotsing pealkirja järgi - kuna tegemist on ajalooliste kaartidega, siis tasub pealkirja järgi otsimisel kindlasti proovida peale eestikeelsete nimetuste ka nende saksa ja vene vasteid ning erinevaid ortograafilisi variante. Lihtotsing kohanime järgi - kui kasutada otsingut kohanime järgi, ei ole vaja enam arvestada võõrkeelsete nimetuste ja ortograafiliste variantidega. Aga arvestada tuleb sellega, et selle otsingu tulemused on sõltumatud üksuse tüübist. Täpsem otsing > Otsi hierarhiast - võimaldab soovitud üksuse leida kõige kiiremini ja mugavamalt. Näiteks Kaarli mõisa otsides kuvatakse kõik hierarhiaüksused eri perioodidest, kus kohanimi esineb. Ilmneb, et sellenimeline mõis on olemas mitmes kihelkonnas. Lisaks on olemas veel ka samanimelised külad, külanõukogud ja vallad erinevatest perioodidest
Tavalises kõnes sõnavormide vahel tegelikult pause ei ole. Sõnad moodustatakse ja need häälduvad täiesti pideva vooluna, isegi osaliselt kattuvalt: sõnapiiril toimub assimileerumisi, häälikute kadumisi ja muid foneetilisi reduktsiooninähtusi, mis võivad kirjas ilmnevad sõnapiirid täielikult hajutada (mis on mis son). Sellised sandhinähtused on tuntud mitmetes keeltes. Näiteks prantsuse keele foneetika tüüpiline joon on liesoon ehk seostus. Ortograafiliste sõnade äratundmine on lihtsam, vähemalt nendes keeltes, mis kasutavad häälik-täht kirjaviisi. Ortograafilised sõnad koosnevad põhiliselt tähtedest ehk grafeemidest (tegelikult nende esindajatest allograafidest). Tüüpiline ortograafiline sõna on tähemärkide järjend, mille kummalgi poolel on vahe, kirjavahemärk, lause absoluutne algus või eelnevate kombinatsioon. Kirjavahemärke ei peeta tavaliselt ortograafiliste sõnade osaks.
Perekonnanime eesti- või võõrkeelsust saab määrata mitme tunnuse järgi: 1. Leksikaalsete tunnuste järgi on eestikeelsed nimed need, mis sisaldavad äratuntavalt mõne eestikeelse sõna vormi, näiteks Kask, Tamm, Lepikult, Mäeumbaed, Jõeäär. Niisamuti on võõrkeelsed need nimed, mis sisaldavad mingi võõrkeelse sõna vorme, näiteks Birk, Eichenwald, Ellerrode (saksakeelsed nimed), Berezovski, Poddubnõi (venekeelsed nimed), Järvenpää, Kettunen (soomekeelsed nimed). 2. Ortograafiliste tunnuste järgi on eestikeelsed nimed need, mille kirjutusviis ja hääldus on kooskõlas eestikeelsete sõnade ortograafiaga, näiteks Jürine, Martna, Lugus. Võõrkeelsete nimede tunnuseks on võõrtähtede esinemine, näiteks Cederberg, Ericsson; samuti kirjapildi ja häälduse lahknevus (eesti kirjaviisi mõttes): näiteks hääldatakse nime Uesson [uuesson] ja nime Adoberg [aadoberg]. 3. Derivatsiooniliste tunnuste järgi on eestikeelsed nimed need, mille lõpus
Inimesed, kes teda kord olid näinud, ei saanud enam rahulikult magada. Kaheksanda päeva hommikul astus alati värske ja oma kombe kohaselt naeratav Bazin Parpaillot' kõrtsi, kus einetasid neli sõpra, ja ütles neile vastavalt kokkuleppele: «Härra Aramis, siin on vastus teie sugulaselt.» Neli sõpra vaatasid üksteisele rõõmsalt otsa -- pool ülesandest oli täidetud. Tõsi küll, lühem ja kergem pook Tahtmatult punastades võttis Aramis kohmaka käekirjaga ja ortograafiliste vigadega' kirjutatud kirja. «Armas jumal,» hüüdis ta naerdes, «kaotan lõpuks tõesti lootuse, et see vaene Michon hakkaks kirjutama nagu härra de Voiture.» «Mis see tähendama, faene Mizoon?» küsis sveitslane, kes parajasti vestles nelja sõbraga, kui saabus kiri. «Oh jumal, mitte midagi,» vastas Aramis. «See on üks väike pesuõmbleja, keda ma armastan. Palusin talt mõned read mälestuseks.»
annaabi.ee 
