mudase põhjaga Käsmu järv. Käsmu on ka aktiivne kalapüügi rajoon, peamised kalad on ahven, särg ja haug. Kivid Käsmu rannavees Käsmu kivikülv metsas Metaandmed Maa-ameti Geoportaalis 1. 1:10 000 kaardilehe number 74004 2. Põhikaardistuse aasta 2009, 1998 3. LIDAR andmed aastast 2013, 2009 4. Ortofoto piksli suurus (cm) 25 5. ülelennu aeg 21.08.2016 Käsmu pls on 9 ortofotot. Uusim 19.08-21.08.2016, vanim 1995. Vanu ortofotosid uutega võrreldes võib märgata, Käsmu küla suurenemist. Poolsaarest on 40 topokaarti. Vanim topokaart on NL topokaart 42 1:100000 (1898), uusim Eesti põhikaart 2015 (2009). Topokaartide omavahelisel võrdlusel erinevad vanemad kaardid uutematest kvaliteedi ja info poolest trastiliselt. Võrdlusel võib märgata ka metsaala vähenemist. Asukoht 1. Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Käsmu küla 2. 59°3617.77, 25°554.37 6609053.7,608283.6 10m
koordinaatvälja piiramine; vormiliselt kasutatakse kaardiraami ka koordinaatide tähistamiseks. Topograafilised plaanid on väiksemate maa-alade kohta ortogonaalprojektsioonis koostatud suuremõõtkavalised kujutised (1:5000 ja enam), kusjuures selle maa-ala piires Maa pinna kumerusega ei arvestata. Topograafiliste plaanide koostamiseks kasutatakse maapealseid geodeetilisi mõõdistamisi ja suuremõõtkavalisi ortofotosid. Topograafiline kaart kujutab maa pinda mingis kartograafilises projektsioonis vähendatult ja üldistatult. Kaartide koostamiseks kasutatakse väiksemas mõõtkavas ortofotosid ja kosmosest tehtud salvestusi. Topograafilistel kaartidel kujutatakse kõiki olulisemaid maastikul esinevaid nähtusi ja objekte: • veekogud (meri, järved, jõed, ojad jm) • taimkatte elemendid (metsakooslused, sood, niidud, roostikud jm) • pinnakatte elemente (liivikud, kivised alad jm)
· SPOT 15m · Landsat 30m 7. Andmebaasi loomine spiraalmudeli järgi erineb kaskaadmudelist vaid peamiste sammude kordamiseks loodud abivahendite poolest, põhilised toimingud andmebaasi loomisel on samad. · Õige 8. Autoriõigusega saab kaitsta: · Originaalset kaardi kujundust · Valikulist andmekogu 9. Maaameti geoportaal pakub (vähemalt vaatamiseks): · Mullakaarti · Looduskaitsealuseid objekte · Ortofotosid · Kultuurimälestisi · Aadressandmetega tutvumist 10. Asukohapõhised teenused on kiiresti arenev geoinformaatika rakendus, kus kasutatakse GPS, kasutatakse mobiilpositsioneerimise tehnoloogiat sotsiaalseteks vajadusteks. Asukohapõhiste teenuste hulka kuulub lähiümbruses asuvate sõprade leidmine, ei kuulub lähima kohviku leidmine, ei kuulu valimisjaoskondade moodustamine.
· SPOT 15m · Landsat 30m 7. Andmebaasi loomine spiraalmudeli järgi erineb kaskaadmudelist vaid peamiste sammude kordamiseks loodud abivahendite poolest, põhilised toimingud andmebaasi loomisel on samad. · Õige 8. Autoriõigusega saab kaitsta: · Originaalset kaardi kujundust · Valikulist andmekogu 9. Maaameti geoportaal pakub (vähemalt vaatamiseks): · Mullakaarti · Looduskaitsealuseid objekte · Ortofotosid · Kultuurimälestisi · Aadressandmetega tutvumist 10. Asukohapõhised teenused on kiiresti arenev geoinformaatika rakendus, kus kasutatakse GPS, kasutatakse mobiilpositsioneerimise tehnoloogiat sotsiaalseteks vajadusteks. Asukohapõhiste teenuste hulka kuulub lähiümbruses asuvate sõprade leidmine, ei kuulub lähima kohviku leidmine, ei kuulu valimisjaoskondade moodustamine.
metsanduslike ortofotode kiht (vt. Joonis 1). WMS teenus võimaldab Maa-ameti aluskaartide kasutamist GIS-tarkvaradega. See võimaldab eristada väga lihtsalt taimkatteta alasid, lehtpuu, sega- ja okasmetsi, samuti ka niiskeid alasid jm. Tavapärasest ortofotost erineb lähi-infrapuna ortofoto värvikanalite poolest, punane värv vahetatakse lähi infrapuna ja sinine punase vastu, roheline jääb samaks. CIR ortofotosid kasutatakse metsanduses, põllumajanduses ja ülikoolides erinevate pindade määramisel. Fotosid uuendatakse küllaltki tihti, Eesti viimased WMS-teenusena kättesaadavad metsanduslikud ortofotod pärinevad aastatest 2014/2015. Joonis 1. CIR Metsanduslik ortofoto (Maa-amet, 2009) 4 2. MAAVARAD 2.1 Uurimine ja planeerimine
Joonis 2. Eesti baaskaardi lehtede nomenklatuur 6 Katastri aluskaart Katastrikaart e. kõlvikute kaart oli katastrisse kantava info aluskaardiks. Kaardi valmistamiseks joonestati eraldi kiledele majandite alusplaanidelt ning fotoplaanidelt saadud info. Hiljem skaneeriti saadud kiled ning kasutati digitaalsete aluskaartidena nendes katastrites, kus põhikaarti või uusi ortofotosid veel ei olnud. Katastri aluskaardiga on kaetud kogu Eesti. Katastrikaardi lehtede numeratsioon ühtib Eesti Põhikaardi lehtede numeratsiooniga. Tänaseks on tegemist arhiivitootega (http://geoportaal.maaamet.ee...). Katastri aluskaardi mõõtkava on: 1:10 000 ja projektsiooniks Lambert-EST, formaadid digitaalkujul: mustvalge raster (CIT, GeoTIFF) (http://www.maaamet.ee...). Joonis 3. Katastri aluskaart
Ja 35. Tsooni eraldusmeridiaanile. Y-teljeks on võetud ekvaator. Negatiivsete koordinaatide vältimiseks on X-telg nihutatud telgmeridiaanist 500 000 m lääne poole. Kaardi mõõtkava on 1:50 000. Digitaalse andmebaasiga baaskaart on koostatud kaugseire andmete alusel valmistatud 1:50 000 mõõtkavaliste mustvalgete ortofotode interpreteerimise tulemusena, kusjuures abimaterjalina kasutati multispektraalseid (valevärvus) ortofotosid mõõtkavas 1:100 000. Rlieef transformeeriti vanadelt Nli kaartidelt (metsaste alade relieefikujutis ei vasta alati täpsus nõuetele). 39. Kirjelda kaartidejaotust ulatuse,sisu ja ülesande poolest. Kirjelda toporaafilise kaardi ja plaani mõistet. On see vahetegemine tänapäeval aktuaalne? (raamatus on sellest juttu lk 127-128, arvan, et mõistlik oleks teema sealt selgeks teha . Panen alla kirja Kala kommentaarid)
Ortofoto valmistamine nõuab maastiku kõrgusvahede teadmist. Fotokujutis saadakse diferentsiaalse transformeerimisega, kus väga väike foto osa (kuni piksel) transformeeritakse õigesse mõõtkavasse. Esimene ortofotode tehnoloogia toimis maapinna mudeli profiilide mõõtmisega. Kas otse või siis mikroprotsessori kaudu suunati projektorit, mis ribade kaupa projekteerib foto kindlasse mõõtkavasse. Lõpptulemusena need ribad moodustavad uue ortofoto kujutise. Kaasajal valmistatakse ortofotosid, mis digitaalse tehnoloogiaga arvuti kaudu juhitakse projektorid, mis siirdab, suurendab ja pöörab igat aerofoto algosa (pikselit) järejestus õigesse mõõtkavasse ja õigesse asukohta. Juhtimiseks vajalikku infot saab hankida mitmel tehnoloogial nt kas mõõtes profiile või horisontaale ja kasutades maastiku digitaalset mudelit. Maastiku digitaalse mudeli kasutamine (kõrgusmudel) on võimalik ainult siis kui meil on piisavalt tuntud maastiku punkte ja vajalikud tööprogrammid. 25.
g. Lähtematerjalideks: i. majandite ja metskondade mullastikukaardid ii. mullastiku väliuurimistööd iii. katastri aluskaart mõõtkavas 1:10000 h. Tootmist korraldab: Maaamet i. Tootjateks on: i. Koostaja OÜ ,,Agrimento" ii. EOMap Lõuna 134. Mis on ortofoto? Mis on ortofotokaart? Mis vahe on ortofotol ja ortofotokaardil? Kirjeldage Eesti ala kohta koostatud ortofotosid. a. Ortofoto on aerofoto, millelt on kõrvaldatud reljeef ja pildistamise hetkel aeronegatiivi kaldest tingitud moonutused. b. Ortofotokaart on oma olemuselt mõõtkavasse transformeeritud ortofotode mosaiik, mis on vormistatud kaardina (leppemärgid jne). c. Digitaalsed, analoogsed (fotofilmil, paberil) d. 2 mõõtkavas: i. Hajaasustusega alad 1:10000 ii
annaabi.ee 
