Neil olid taevalikud hääled, ent nende pidev hüüd Persephone järele ähvardas meremehi surma. Pole teada, millised nad välja nägid, kuna mitte keegi, kes neid silmas (ilmselt alles pärast kuulmist), ei jäänud elama. Siiski, nad kaotasid hiljem tiivad, kuna jäid Hera korraldatud lauluvõistlusel muusadele alla. Orpheus päästis Argonaudid sireenide käest, hakates kaunilt mängima lüürat, summutades saatuslikuks osutuva laulu. Terava kuulmisega Butes aga kuulis Orpheusest hoolimata sireenide laulu ning hüppas üle parda. Aphrodite suutis viimase siiski päästa. Mõningate lugude järgi hakkasid sireenid pärast Orpheusele alla jäämist sooritama enesetappe, ent siiski - põlvkond hiljem kimbutasid nad ka Odysseust. Sireenid võinuks lõpetada ka Odysseuse rännaku, ent tema laeva meeskonna kõrvad täideti tänu Kirke nõuandele vaiguga ning mees ise seoti kätt- ja jalgupidi masti külge, pääsemaks surmast vetevoos või sireenide laulu kuulates surnuks
Seda puud valvas hirmus draakon. Kuid argonautide juht Jason sai abi Kolchise tütrelt, nõiatar Medeialt. See valmistas draakoni uinutamiseks kooke ja minnes hiide andis need draakonile. See kargas kohe kookide kallale, sõi nad ära ja uinus. Sel ajal võttis Jason kuldvillaku ja pöördus laevale. Peale seda sõitis ta tagasi oma kodumaale. Temaga koos sõitis ka Medeia, kes oli hakanud teda armastama. Tagasiteel juhtus nendega uusi seiklusi. Nii jutustatakse laulik Orpheusest, kes asus laeval ja päästis argonaudid merekoletiste käest oma muusikaga. Orpheus mängis ja laulis nõnda hästi, et tema laulu jäid kuulama mitte ainult inimesed, vaid isegi loomad, metsad ja mäed. Ja kui argonaudid sõitsid mööda mereneitsidest, heledahäälelistest sireenidest, hakkas Orpheus mängima ja võlus nad mänguga. Sireenid unustasid kõik ja lasksid argonaudid mööda. Selle müüdi muinasjutuliste sündmuste taga peituvad muistsete kreeklaste mälestused nende
iseloomustada dramaatilise ja tõsise sisuga tekste, millele oodati, et heliloojad kirjutavad muusika. Terminit kasutatakse laialdaselt 18. saj. itaalia ooperi iseloomustamiseks. Hiljem vahetas mõiste välja opera seria. · Dramma in musica Ooperi varane määratlus. · Favola in musica (It. lugu), mõiste, mida kasutati 17. saj. alguses legendaarsete isikute tegevust kujutavate libretode puhul. Üks polulaarsemaid teemasid oli müüt Orpheusest. · Libreto (It. k. väike raamat) ooperile, operetile või mõnele muule suuremale vokaalteosele kirjutatud tekst või tekstiraamat. · Prantsuse avamäng 3.-osaline avamänguvorm. Esimesena võttis selle järjekindlalt kasutusele J. B. Lully. Aeglasele sissejuhatusele järgnes kiire osa ning lõpus kordus lühike aeglane algus. · Itaalia avamäng e. sinfonia Avamängutüüp, mida kasutati 17. saj. lõpul 18. saj. algul. 3
Kõige tähtsam teos: ,,Metamorphoses" (Metamorfoosid) 250 kreeka-rooma müüti, mis mainivad mingit muutumist. Olulisim teos! Mütoloogiline seletus, kuidas tekkinud mingi loom, taim vms. Algab sellega, et kaosest tekib kord, Caesar muudetakse jumalaks jne. Kokku 15 raamatut, stiil elegantne hellenismiaja luules lihvitud, küllulik materjal. Antiigipärandi hulgast loetuim teos. Mitmed kreeka müüdid meieni jõudnud tänu Ovidiuse teosele. Nt müüt Orpheusest ja Euridykest. Apolloni ja Daphne müüt. Nartcissos armus peegelpilti. · ,,Amores" (Lembelaulud) sellega sai kuulsaks juba · ,,Heroides" (Läkitused) värsskirjad kreeka mütoloogias tuntud naistelt. Nt Medeia kiri Jasonile jne, eleegiline värsimõõt · ,,Ars amatoria" e ,,Ars amandi" (armastuskunst) süüdistati teda kergluses, et propageeris sellist teemat. · ,,Remedia amoris"
annaabi.ee 
