ja võrdselt 8 % istuvad 6 ja 8-9 tundi . Arvutasin ka välja selle mitu tundi keskmiselt istuvad inimesed arvutis ja sain tulemuseks 3-4 tundi . Kokkuvõte arutlusest : See kui kaua keegi arvutis on,see on tema enda teha,aga arvan et 9 tundi on liiga palju .Mina istun arvutis päevas kuskil 4-5 tundi ja arvan,et seda on küll.Aga küsisin ka,et mida inimesed teevad arvutis ja enamik vastas,et käivad jututubades,MSN-s ,facebookis,orkutis,loevad meile ja kuulavad muusikat.Lõpetuseks siis see ,et sain tänu arutlusele natuke targemaks ,kui palju tegelikult inimesed arvutis istuvad.
paljud inimesed ei hooli sellest. Nähes arvutis vaid lihtsat suhtlusvahendit, sulgevad tuhanded, kui mitte miljonid inimesed ukse enese täiendavale harimisele ning eemalduvad ka reaalsest maailmast. Loomulikult saab arvutis trükkida lihtsalt kirjandi, teha vajalikud parandused ja täiendada teksti, kõike enne seda, kui tint paberile jõuab ning väga paljut veel, kuid noorte seas tehakse seda enamuselt vaid kohustusest, mitte vabast tahtest. Aega veedetakse mängude mängimisele ja 'orkutis' teiste piltide kommenteerimisele. Internet on igavesti avar koht ning täis lugematul arvul teavet, ideaalne töötamiseks ning hea koht aja veetmiseks. Valedes kätes on see tõesti ajaraiskaja, kuid kui õigesti kasutada, on see üks parimaid abivahendeid inimesele.
Nad on öelnud, et Orkut aitab leida uusi sõpru, ning säilitada olemasolevaid suhteid. Sinna on võimalik teha oma fotoalbumeid, kus hoida oma pilte. Kes seda kasutavad ? Suur osa kasutajatest on India keskkooli ja kolledzi üliõpilased. Kasutavad põhiliselt noored, kuid palju kasutatakse ka vanemate inimeste poolt. Kõige enam kasutatakse Orkutit Brasiilias. Teine riik aktiivsuselt, on India. Mis seal teha saab ? Orkutis saab teistele kasutajatele jätta kirju külalisteraamatusse. Külalisteraamatut saab lugeda iga kasutaja. Külalisteraamatut saab teha privaatseks. Privaatset külalisteraamatut saavad lugeda ainult selle kasutaja sõbrad. Mis seal teha saab ? Iga registreerunud kasutaja saab lisada oma kontole pilte. Neid saab sorteerida, koostades albumeid. Albumeid saab teha privaatseks. Saab valida inimesi, kes su albumeid näevad.
tundmata. Tekib mõte, kas tõesti võime virtuaalmaailmas kirjutada kõike, mida ,,sülg suhu toob". Nagu on reaalses maailmas, nii peaks ka internetis olema teatud kombed ja seadused, mida kommenteerijad peaks järgima ja austama. Peame tunnistama, et on ka olukordi, kus just interneti olemasolu aitab leida mõttekaaslasi, kellega on tore jagada oma vaimustust ja infot näiteks spordi, teatri või maalikunsti üle. Kuid näha teismelisi lapsi surfamas rate`is, orkutis või mõnel muul mõttetul saidil ja nende usinust veeta oma vaba aega vaid selleks, et saada ,,feimi", teeb meele kurvaks. Allolevalt ribalt klõpsatakse lahti MSN, kus särab suurelt kiri ,,jou, lähme chillime veits õues.... viitzid w" ja sel hetkel tuleb tõesti tunnistada, et noor ei austa eesti keele reegleid ja tekib hirm, et meie tulevane eesti keel on just selline. Iga aastaga muutub meie emakeel aina slängilikumaks ja noor ei mõista enam, milline on korrektne eesti keel ja milline
tuleb hästi tunda arvutit ja Internetti ning sellega kaasnevaid ohte. Paljud inimesed on kindlasti kuulnud interneti petuskeemidest ning kiimastest pervertidest, kes Eesti naisi kuskilt Türgi mägiurgastest arvutite taga varitsevad. Mingi osa sellest on loomulikult tõsi, kuid ei maksa üledramatiseerida kõiki ohte, mis maailmas valitsevad. Virtuaaliseerumine, mis on toimunud viimase paarikümne aasta jooksul, sai eriti suure hoo sisse viimasel aastakümnel. Inimestel on Orkutis, Facebook'is, Rate's, Twitter'is ja lugematul hulgal muudes portaalides kontod, kuhu nad kirjutavad oma isiklikust elust ning panevad üles pilte viimase nädalavahetuse kõige rajumatest pidudest, jättes arvestamata seda, et neid pilte ja jutte võib vaadata ükskõik kes. See võib ju olla kasvõi sinu järgmine ülemus. Räägitakse küll, et internetis on kõik salajane ja sa võid olla, kes iganes, kuid kas see ikka on nii?
vahel. Hiljem lisati tasulised teenused nagu mobiilsed sõnumiteenused, mis suuremat kasumit teeniks, seniajani oli põhiline reklaami müümine. Orkut sai alguse 2004. aastal ning Facebook 2005. aastal ent jõudis laiema kasutajaskonnani ning sealhulgas Eestisse paari aasta pärast. Kõik kolm mis mainitud said, võimaldavad tasuta ilma kutseta registreerumist ning osad neist lubavad registreerida vaid teatud vanuses kasutajaid. Näiteks Orkutis ja Facebookis on vanuse alampiiriks 13 aastat. Rate.ee lubab programmiliselt registreeruda ka 6-aastastel. 2 Rate.ee on tänase päevani jätkuvalt edukas, aktiivselt sisenenud Orkut ning Facebook pole suutnud Rate.ee-d välja tõugata. Küll aga sureb aeglast surma Orkut, mis oli oma algusaastatel eestlaste seas vägagi populaarne. Uus täht juba mõnedki aastad on loomulikult
soorollidest ja ümbritsevast keskkonnast. Iseasi on see kui õige see pilt on. Teemavalik massimeedia kaudu edastatakse ainult teatud informatsiooni, millega loovad ise uue reaalsuse. Mis on uudis? Otsustavad need, kes teabevahendeid kontrollivad. Uudiste valik ja samas ka vastuvõtmine sõltub sotsiaalsest kontekstist. Raamidesse paigutamine rahvale arusaadavaks tegemine. 47. massimeedia mõju indiviidi identiteetidele: nt kas me oleme olemas kui meid pole Orkutis või Facebookis? TV mõju: Ma olen see, mida vaatan: milline kanal, millised saated otsene mõju tv poolt toodetavale, sest nähes, mida vaadatakse, vastavalt sellele rõhutakse enam sihtrühma huvidele, ootustele ja valitakse ka sobiv eetriaeg jms juurdekuuluv, nt võrdle lastesaateid vs spordisaadetega - Võimulolijad reguleerivad meediat ja sealnäidatavat - Kanalid esitavad nõudmisi oma töötajatele ja nende haridustasemele - Samastumine tv kangelastega
annaabi.ee 
