märts 1875 28. detsember 1937) oli prantsuse impressionistlik helilooja ja pianist. Ravel elas Prantsusmaal, tema ema oli baski päritolu ja isa sveitslane. Helilooming: Ravel ise pidas ennast paljuski klassitsistlikuks heliloojaks. Tema teostes on aga palju ka impressionismi ja ekspressionismi tunnuseid. Tema muusikal on täpne ja selge vorm, kasutab eredaid värvinguid. Ta huvitus jazzmuusikast, aasia ja teiste rahvaste muusikast ja kasutas motiive oma loomingus. Ta oli ka väga hea orkestritundja. Selle heaks näiteks on tema tuntuim teos "Boléro". Tähtsamad teosed: 1899 "Pavane pour une infante défunte" klaverile 1901 "Jeu d'eau" klaverile 1903 "Shéhérazade" metsosopranile ja orkestrile 1905 "Introduktsioon ja allegro" flöödile, klarnetile, harfile ja keelpillikvartetile 1908 "Rapsodie espagnole" orkestrile 1910 "Ma Mère l'Oye" kahele klaverile 1912 ballett "Daphnis ja Chloé" 1914 Trio klaverile, viiulile ja tsellole 1924 "Tzigane" viiulile ja klaverile
Kogu Raveli kuulsus aga viib helilooja masendusse ja ta sõidab Pariisist eemale, mis tähendabki tema puhul muusikalisest tegevusest loobumist. Helilooming Ravel ise pidas ennast paljuski klassitsistlikuks heliloojaks. Tema teostes on aga palju ka impressionismi ja ekspressionismi tunnuseid. Tema muusikal on täpne ja selge vorm, kasutab eredaid värvinguid. Ta huvitus jazzmuusikast, aasia ja teiste rahvaste muusikast ja kasutas motiive oma loomingus. Ta oli ka väga hea orkestritundja. Selle heaks näiteks on tema tuntuim teos "Boléro". Tähtsamad teosed · 1899 "Pavane pour une infante défunte" klaverile · 1901 "Jeu d'eau" klaverile · 1903 "Shéhérazade" metsosopranile ja orkestrile · 1905 "Introduktsioon ja allegro" flöödile, klarnetile, harfile ja keelpillikvartetile · 1908 "Rapsodie espagnole" orkestrile · 1910 "Ma Mère l'Oye" kahele klaverile · 1912 ballett "Daphnis ja Chloé"
Click to edit Master text styles palju impressionismi ja ekspressionismi tunnuseid Second level Third level Ta huvitus jazz, aasia ja teiste rahvaste muusikast ning kasutas Fourth level neid motiive oma loomingus Fifth level Ta oli väga hea orkestritundja, tuntuim teos "Boléro" Tema muusikal on täpne ja selge vorm Tähtsamad teosed: * "Pavane pour une infante défunte" klaverile . * "Klaverikontsert Gduuris" jne Kasutatud materjal. http://et.wikipedia.org/wiki/Impressionism http://et.wikipedia.org/wiki/Claude_Debussy http://et.wikipedia.org/wiki/Maurice_Ravel "Õhtumaade muusikalugu III 20.sajand" "Kunstiajalugu" Tänan kuulamast!J
Too näiteid. Programmilised ja pikad . Sumfoonia No 1 *Titaan* 5. Kuidas avaldub Maurice Raveli muusikas tema baski päritolu? Too näiteid Ravel ise pidas ennast paljuski klassitsistlikuks heliloojaks. Tema teostes on aga palju ka impressionismi ja ekspressionismi tunnuseid. Tema muusikal on täpne ja selge vorm, kasutab eredaid värvinguid. Ta huvitus jazzmuusikast, aasia ja teiste rahvaste muusikast ja kasutas motiive oma loomingus. Ta oli ka väga hea orkestritundja. Selle heaks näiteks on tema tuntuim teos "Boléro". 6.Milliste žanritega on R Straussi looming läinud maailma muusikalukku? Sümfoonilise poeemiga. 7.Nimeta R. Straussi tähtsamad teosed selles žanris. Aus Italien (1886)Don Juan (1889)Macbeth (1888-1890)Tod und Verklärung (1888- 89) 8. Millised kirjandusteosed on olnud inspiratsiooniks Straussile ja Mahlerile? Mahleri eeskujuks oli Jean Paul Hoffmann, aga Straussi i üheks eeskujuks oli Wagner 9
ja tselestale; Sonaat kahele klaverile ja löökpillidele; Sonaat sooloviiulile. Teosed orkestrile: Klaverikontserdid (3), viiulikontserdid (2), vioolakontsert. Tuntuim teos Orkestrikontsert (1943), pidas seda oma parimaks tööks. Paul Hindemith (1895-1963 Frankfurt am Main) Väga hea viiuldaja, vioola ja viola d'amore mängija, valdas ka klaverit, löökpille, mitmeid puhkpille. Seetõttu loonud sonaate ja kontserte paljudele erinevatele pillidele ja oli hea orkestritundja. Laia silmaringi ja teoreetiliste huvidega keskaja filosoofia, teoloogia, muusikateooria. Oli suur kontrapunktimeister (eeskujuks Bach) nt teoses "Ludus tonalis" klaverile on 12 fuugat + interluudiumid + prelüüd ja postlüüd (mis on prelüüdi muusika vähikäigus). Loomingus segunevad hilisromantism, ekspressionism, dzässi ja rahvamuusika mõjud kõige tunnuslikum siiski neoklassitsism alates 1920ndaist. Hindemith vastandas end Schönbergile, pidas dodekafooniat
Boolero. Joseph-Maurice Ravel (7.märts1875 28.detsember1937) oli prantsuse impressionistlik helilooja ja pianist. Ravel elas Prantsusmaal, tema ema oli baski päritolu ja isa sveitslane. Ravel ise pidas ennast paljuski klassitsistlikuks heliloojaks. Muusika üldiseloomustus: impressionismi ja ekspressionismi tunnused täpne ja selge vorm kasutab eredaid värvinguid huvitus jazzmuusikast, aasia ja teiste rahvaste muusikast ja kasutas motiive oma loomingus väga hea orkestritundja "Boléro" 1928- Ida Rubinstein, Djagileur: 2 muutumatut teemat Helistik ei muutu Rütm ei muutu Orkestratsioon muutub Dünaamika muutub Looming: 2 klaverikontserti- 1 vasakule käele Ballett "Daphnis ja Chloe" 1912 Sümfooniline teos "Boléro" 5. G. Gershwin -- muusika üldiseloomustus + looming. Rapsody in Blue. George Gershwin(Jacob Gershowitz;26.september1898-11.juuli1937) oli USA helilooja. Muusika üldiseloomustus: bluusirütmid Muusikalid/Broadway 1927 "Strike Up The Band"
kriitilist vastukaja saanud, teiselt poolt ehk innustatuna mõttest, et tema suund muusikas on tõeliselt isikupärane ja ainulaadne jätkas ta oma iseseisvat, väga viljakaks kujunenud loometeed. Ravel ise pidas ennast paljuski heliloojaks. Tema teostes on aga palju ka impressionismi ja ekspressionismi tunnuseid. Tema muusikal on täpne ja selge vorm, kasutab eredaid värvinguid. Ta huvitus jazzmuusikast, aasia ja teiste rahvaste muusikast ja kasutas motiive oma loomingus. Ta oli ka väga hea orkestritundja. Minuarust olid Hector Berliozi teosed peajagu üle Maurice Raveli teostest. Hector Berliozi teosed tundusid mulle väga erakordsed ja erilised. Kuigi ka Maurice Raveli teosed on kindlasti head ja kindlasti on need ka prantsusmaal väga hinnatud, kuid mulle siiski meeldisid Hector Berliozi teosed rohkem, kuna neis oli rohkem sarkasmi ja energiat. Enim meeldis mulle Hector Berliozi teostest ,,Romeo ja Julia" (1839). ,,Romeo ja Julia" sümfooniat oli põnev kuulata, kuna see oli hästi
näiteks teose “Nuku Cakewalk” puhul. 6. Kuidas avaldub Maurice Raveli muusikas tema baski päritolu? Too näiteid. kiindumus hispaania kultuuri ja muusikasse. Ravel ise pidas ennast paljuski klassitsistlikuks heliloojaks. Tema teostes on aga palju ka impressionismi ja ekspressionismi tunnuseid. Tema muusikal on täpne ja selge vorm, kasutab eredaid värvinguid. Ta huvitus jazzmuusikast, aasia ja teiste rahvaste muusikast ja kasutas motiive oma loomingus. Ta oli ka väga hea orkestritundja. Selle heaks näiteks on tema tuntuim teos "Boléro". 7. Too näiteid Raveli muusikast, kus üks ja sama muusikaline materjal seob omavahel erinevaid muusikažanre. Erinevaid muusika žanre klaver - orkester - ballett on tihti ühendatud sel kombel, et teose algidee on kirja pandud klaveriredaktsioonis, mis võib hiljem kasvada nii orkestriseadeks kui ka lavamuusikaks. 8. Milles seisneb „Boolero“ ainulaadsus?
Debussy on loonud sümfoonilist muusikat, klaverimuusikat kui ka ooperimuusikat. Kokkuvõttes ei toonud Debussy uuendused harmoonias kaasa küll otsest murrangut, kuid avardasid senise funktsionaalse harmoonia piire kahtlemata oluliselt. Maurice Ravel 1875-1937 · Loomingus impressionistlikke jooni · Täpne rütm · Eredad värvid · Selge vorm · Huvitus jazzi-, aasia ja erinevate rahvaste muusikast ning kasutas loomingus · Väga hea orkestritundja · Bolero 1928 o Muusika tantsimiseks o Loodud vene baleriini Ida Rubinsteini tellimusel o Puhkpillidel teema, keelpillid saadavad (pizzicato) o Puhkpillidel eriline kõlavärv nagu jazzmuusikas o Aluseks kaks hispaania rahvaviisi ja muutumatu boolerorütm 2 o Terve teose vältel muutuvad ainult tämbrid ja dünaamika Neoklassitsism
annaabi.ee 
