rahuldust hakkavad haavad veritsema ja saabub surm. Libreto varjamatu seksuaalsus oli ka põhjuseks, miks Ungari teatrid ei julgenud teost lavale tuua. Klaveritsükkel ,,Mikrokosmos" (1937) Kirjutas seda 11 aastat, kaante vahele sai 153 klaveripala, mis ilmusid kuues vihikus. Teost võib nimetada ka omamoodi Bartoki kompositsioonitehnika õpikuks. Viimane loomeperiood Viimased teosed loomingust filosoofilisemad ning sagedamini esitatavad. ,,Orkestrikontsert" (1943) Viieosaline sümfoonia suurele orkestrile. Partiid olid suhteliselt keerukad ning kuigi maailma tunnustatuimad sümfooniaorkestrid on pidanud auasjaks võtta ,,Orkestrikontsert" oma repertuaari, söandasid veel lähiminevikus siiski vaid vähesed sellega suurtel kontserdilavadel publiku ees ka välja tulla. Kuigi Bartoki tuntakse peamiselt instrumentaalteoste loojana, on ta kirjutanud ka vokaalmuusikat:
Selleks on tal enamasti kvart: kvardikäigud meloodias, kvartharmoonia. Veel märksõnu: modernne helikeel, esineb nii polütonaalsust kui ka polümodaalsust (tänu rahvamuusikale). Loomingus on tähtsal kohal kammermuusika: Kuus keelpillikvartetti; Muusika keelpillidele, löökpillidele ja tselestale; Sonaat kahele klaverile ja löökpillidele; Sonaat sooloviiulile. Teosed orkestrile: Klaverikontserdid (3), viiulikontserdid (2), vioolakontsert. Tuntuim teos Orkestrikontsert (1943), pidas seda oma parimaks tööks. Paul Hindemith (1895-1963 Frankfurt am Main) Väga hea viiuldaja, vioola ja viola d'amore mängija, valdas ka klaverit, löökpille, mitmeid puhkpille. Seetõttu loonud sonaate ja kontserte paljudele erinevatele pillidele ja oli hea orkestritundja. Laia silmaringi ja teoreetiliste huvidega keskaja filosoofia, teoloogia, muusikateooria. Oli suur kontrapunktimeister (eeskujuks
Claudio Monteverdi Uued zanrid vokaal-instrumentaalmuusikas: · Oratoorium sarnane ooperile, kuid sisu antakse edasi ilma lavalise tegevuseta · Passioon Kristuse kannatuslugu · Kantaat algselt tähendas ilmalikku vokaalteost ühele või kahele solistile väikese pilliansambli saatel Uued zanrid instrumenaatlmuusikas: · Soolokontsert vastandatud barokkorkester ja 1-4 solisti · Orkestrikontsert ei ole ühtegi solisti või solistide gruppi · Concreto grosso ,,suur kontsert" ; põhilist osa mängib barokktrio, millega olulistes kohtades liitub orkestrikoosseis · Tantsusüit (allemande, courante, sarabande, gigue) Barokkmuusika suurimateks meistrideks on Johann Sebastian Bach ja Georg Friedrich Händel. Tähtsamad heliloojad: Itaalia Antonia Vivaldi, Alessandro Scarlatti ja Arcangelo Corelli. Prantsusmaa Jean-Baptiste Lully Inglismaa Henry Purcell
,,Võlumandariin". Muusika hoogsa energia ja eredate rütmikujundite poolest on viimast võrreldud Stravinski ,,Petruska" ja ,,Kevadpühitsusega". Bartóki instrumentaalmuusika filosoofilisem ja enimesitatud osa on kirjutatud hilisel loomeperioodil, mis hõlmab helilooja 10 viimast eluaastat. Ta on loonud nii kammermuusikat kui ka instrumentaalkontserte, ent populaarseim tema instrumentaalteostest on 1943. aastal loodud Orkestrikontsert. Teos on kirjutatud suurele orkestrikoosseisule ning orkestripartiide keerukus seab mängijatele suuri nõudmisi. Bartók on paljude folkloorialaste uusimuste autor ning osa neist on valminud koostöös teise väljapaistva Ungari helilooja Zoltán Kodáliga. Dmitri Sostakovits (1906-1975) Sostakovits õppis klaverit ja kompositsiooni Peterburi konservatooriumis. Juba oma lõputöö, 1. sümfooniaga äratas ta tähelepanu nii Vene kui ka lääne muusikaringkondades. Kuni 1930
ilmusid kuues vihikus. Selle esimesed palad on jõukohased ka väikestele muusikaõppuritele, viimased lood eeldavad aga esitajatelt juba üsna viimistletud mängutehnikat. Viimane loomeperiood Bartóki hilised teosed on tema loomingust kõige filosoofilisemad. Siia kuuluvad 5. ja 6. keelpillikvartett (1934 ja 1939), "Muusika keelpillidele, löökpillidele ja tšelestale" (1936), Sonaat kahele klaverile ja löökpillidele (1937), 2. viiulikontsert (1938) ning Orkestrikontsert (1943). Orkestrikontsert on viieosaline sümfoonia suurele orkestrile – kolmekordne koosseis puu- ja vaskpuhkpille ning suurendatud keelpillikoosseis. Solistide ja orkestripartiide keerukus ning tämbripolüfoonia seavad siin orkestrantidele ja dirigendile üsnagi kõrgeid nõudmisi. Kuigi Bartókit tuntakse peamiselt instrumentaalteoste loojana, on ta kirjutanud ka vokaalmuusikat: laulutsükleid Ungari rahvaviiside ainetel ja koorikompositsioone (kantaat "Cantata profana" 1930).
annaabi.ee 
