poliitilist laadi. 1918. aastal viibis helilooja Vladivostokis ja Jaapanis ning jõudis välja New Yorki, kus andis klaveril soolokontserte. Prokovjev on kirjutanud muusikat peaaegu kõikides zanrides, tema loomingu põhiosa moodustavad balletid, seitse sümfooniat ning instrumentaalkontserdid. Et Prokovjev oli ise väljapaistev pianist, on klaveril tema muusikas eriline tähtsus. Prokovjev õppis Peterburi konservatooriumis komponeerimist, klaverit ja orkestrijuhtimist. Avalikkuse tähelepanu äratas Prokofjev esimest korda oma klaveriteostega. Juba oma 1. klaverikontserdi (1912) esmaettekandel näitas tollal vaid 21-aastane Prokovjev end küpse meistrina. Selleks ajas oli Prokovjevi klaverimängustiil juba välja kujunenud. Seda iseloomustab kiire tempo, rütmiline aktiivsus, energiline motoorika ja tokaatalikkus, mida nimetatakse mõnikord ka löökpianismiks. Hiljem avaneb tema natuuri järelemõtlik, tundlik ning lüüriline poolus. 1917
lakoonilisus ja lühikesed meloodiad Sergei Prokofjev • Sergei Prokofjev (vene Сергей Сергеевич Прокофьев; 23./27. aprill 1891 Sonzovka mõis Jekaterinoslavi lähedal Ukrainas – 5. märts 1953 Moskva) oli vene helilooja, kes on tuntud omapärase muusikalise stiili poolest. • Prokofjev õppis Peterburi Konservatooriumis komponeerimist, klaverit ja orkestrijuhtimist. 1918 emigreerus ta Ameerika Ühendriikidesse, kuid tuli Nõukogude Liitu tagasi 1936. aastal. • Tuntuimate teoste seas on ooperid "Sõda ja rahu", "Armastus kolme apelsini vastu", ballett "Romeo ja Julia" ning sümfooniline jutustus "Petja ja hunt". Ta on kirjutanud 7 sümfooniat. • Prokofjev suri samal päeval kui Jossif Stalin. Ta on maetud Novodevitšje kalmistule
4 HARIDUS Orelimängu õppimist alustas Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus (EELK) Türi koguduse orelimängija Juho Varandi juures. Tänu kellele läks edasi õppima Tallinna Konservatooriumi kirikumuusika osakonda. Tallinna Konservatooriumi kirikumuusika osakonna lõpetas 1939. aastal. Oreli mängimist õppis Harri Kõrvits Hugo Lepnurme juures. Tuudur Vettiku ja Otto Rootsi juures õppis koori- ja orkestrijuhtimist. 1935. aastal sooritas ta konsistooriumi juures köster-orelikunstniku eksami ja töötas Koeru koguduses köster-orelimängija. 1938. aasta lõpul valiti ta kolme kandidaadi seast Tallinna Toompea Kaarli koguduse köster-orelimängijaks. Tööle kinnitati ta 1. veebruaril 1939. aastal, sellel kohal oli ta kuni sundmobilisatsioonini 1940. aasta detsembrini. Pärast sõda töötas Harri Kõrvits Eesti Raadios, Kunstide Valitsuses ehk Eesti NSV
Seal sai ta rohkem kontakti kaasaegse muusikaga ning avastas enda jaoks Richard Straussi ja Max Regeri muusika. 1911, noore 19 aastase mehena keeldus ta oma isa jälgedes käimast ning astus Pariisi Konservatooriumisse. Seal Honegger õppis Lucien Capet käe all viiulit ja André Gédalge õpetamisel kontrapunkti. 1915. aastal kutsuti Arthur Honegger mõneks kuuks Sveitsi piiri kaitsma, kuid kohe pärast seda jätkas oma õpinguid. Õppis kompositsiooni Widori klassis ning seejärel orkestrijuhtimist Vincent d'Indylt. 1918 lõpetas õpingud konservatooriumis saades teise astme kontrapunkti tunnistuse. Kuid see omas vähest tähtsust, sest Honegger oli juba loonud meloodiaid ja kammermuusikat ning sümfoonilise poeemi ,,Le Chant de Nigamon", mis oli tema esimene suurem orkestri pala. Elu ja looming 1918. aastal Honegger sai ülesandeks kirjutada muusika balletile, ,,Le Dit des Jeux du monde". Esimene lavastus toimus 2. Detsember 1918 Vieux-Colombier'i teatris ja tekitas
aastal Tallinnas ja Tartus ning nagu tollastest jarelkajadestki lugeda, kindlustasid need usku uue muusika tosivaartustesse. Eesti teatrilavale joudis Prokofjevi muusika tunduvalt hiljem kui kontserdisaali. Enim lavastatud on tema balletti *Romeo ja Julia*, ooper *Armastus kolme apelsini vastu* etendub Eestis esmakordselt. 1921. aastal Chicagos esietendunud ooperit dirigeeris toona Prokofjev ise. Prokofjev oppis Peterburi Konservatooriumis komponeerimist, klaverit ja orkestrijuhtimist. 1918 emigreerus ta Ameerika Uhendriikidesse, kuid tuli Noukogude liitu tagasi 1936. aastal. Prokofjev suri samal paeval kui Jossif Stalin. Ta on maetud NovodevitSje kalmistule. Ta oli viie Stalini preemia laureaat. 23.4.1891 5.3.1953 Ma olen varem kainud ainult balletti vaatamas ja seekord vaatasin ma esimest korda ooperit. Mulle meeldis see vaga, kuid ballett meeldib mulle ikkagi rohkem, sest seal ei laulda kogu aeg, ainult tantsitakse
annaabi.ee 
