Tema ilmumine Euroopa muusikaellu 19.sajandi 30ndail aastail oli mitmeski suunas uusi teid rajav. Tihti on teda nimetatud ka suurimaks prantsuse heliloojaks üldse, ent samal ajal ei mõisteta suurt osa tema loomingust tänapäevani. Kindlasti oli Berlioz oma eluajal aga rohkem hinnatud väljaspool oma kodumaad, põhjuseks küllaltki teravad suhted Pariisi konservatooriumiga. Berliozist sai alusepanija programmilisele muusikale ja kaasaegsele orkestratsioonile, tema teostes avardusid muusika vormilised, dünaamilised ja kõlalised dimensioonid. Berliozi instrumentatsiooniõpetus, mida Richard Strauss 1904. aastal redigeeris ja uute instrumentide lisamisega kaasajastas on tänastelegi heliloojatele ja dirigentidele tõhus õppematerjal. Maurice Ravel (1875-1937) on sündinud sveitsi-baski segaperekonnas Edela-Prantsusmaal Ciboure'is kuid enamasti viibis ta oma elu jooksul Pariisis. Ühelt poolt oma loomingu eest korduvalt
Kolme päeva pärast andis Boito Verdile Shakespeare'i "Othello" järgi tehtud stsenaariumi. Kuid kui Verdi siiani oli kirjutanud oopereid mõne kuuga, siis "Othello" esietendus oli alles 5. veebruaril 1887. aastal. Ooper võeti taas väga hästi vastu ning autor, kes vaatamata oma auväärsele eale ka lavastamisel palju tööd oli teinud, pidi minema koguni lavale publikut tänama. Verdi pani "Othellos" suurt rõhku karakterite kujutamisele ja orkestratsioonile. Selles suhtes on see ooper tõeline meistriteos. Kuigi Verdi oli juba kaheksakümne-aastane, ei jäänud "Othello" mitte ta viimaseks ooperiks. 1893. aastal esietendus La Scalas koostöös Boitoga valminud taas Shakespeare'i ainetel koomiline ooper "Falstaff". Nii lõpetas Verdi oma tavaliselt dramaatilise süzheega ooperite pika nimekirja koomilise ooperiga. Verdi enda elutee jõudis lõpule 1901. aastal. Tema põrm maeti ta viimasesse suure loomingu - Sant Agata vanadekodu - lähedale
(vt. pilt 11) 1964 aastast korraldatakse Mussorgski-nimelist lauljate võistlust. Mussorgski muusika puhul on kummaline see, et vaid üks teos on kuni viimase ajani kõlanud sellisena, nagu ta selle kirjutas: ´´Borissi on tavaliselt esitatud Rimski-Korsakovi täielikult ümber kirjutatud ja ümber seatud versioonis ning ´´Pildid Näituselt´´ on ikka veel rokem tuntud Raveli kirevas orkestratsioonis. Tänapäeval on publik märksa rohkem avatud Mussorgski küllalt karmiilmelisele orkestratsioonile ja isikupärasele harmooniale. Inimesena oli ta küllalt omaette hoidev ja viimaste aastate loomele heidab sünge varju tema alkoholism. Pilt 11. ´´Pildid näituselt´´ plaadiümbris 2.5 Tähtsamad teosed · 1869 ooper "Boriss Godunov" · 1872soololaulude tsükkel "Lastetuba" · 18721880 "Hovanstsina" (Nikolai Rimski-Korsakov lõpetas selle 1883) · 1874 klaveripalade tsükkel "Pildid näituselt" · 1874 soololaulude tsükkel "Päikeseta"
1870-ndatel võimas rühm lagunes ja liikmed hakkasid omaette tegutsema. Mussorgski muusika puhul on kummaline see, et vaid üks tema teos on kuni viimase ajani kõlanud sellisena, nagu ta selle kirjutas: ,,Boriss Godunovi" on tavaliselt esitatud Rimski- Korsakovi täielikult ümber kirjutatud ja ümber seatud versioonis ning ,,Pildid Näituselt" on ikka veel rokem tuntud Raveli kirevas orkestratsioonis. Tänapäeval on publik märksa rohkem avatud Mussorgski küllalt karmiilmelisele orkestratsioonile ja isikupärasele harmooniale. Inimesena oli ta küllalt omaette hoidev ja viimaste aastate loomele heidab sünge varju tema alkoholism. 1964 aastast korraldatakse Mussorgski-nimelist lauljate võistlust. Muusorgski elu ja loomingu motoks: ,,Elu, kus ta ka ei avalduks, tõde, kui soolane see ka poleks." 2.2. Looming Mussorgski looming kajastab 19. sajandi teise poole Vene revolutsiooniliste demokraatide ideid
annaabi.ee 
