Järgneb viljakas töö periood. Kirjutab palju muusikat, dirigeerib ja annab kontserte. Kui algab 1.maailmasõda muutub Ravelli jaoks ettearvamatult kõik. Varsti suundub ta rindele, kuhu ta võtab kaasa hulga noodipaberit, et jäädvustada kuuldu. Ta määratakse sanitaarautojuhiks. Rindel saadud põrutus toob ta peagi koju. Läbi elatu hakkab mõjutama tema elu ja loomingut. Viimased eluaastad on täis traagikat. Looming Muusika on koloriitse harmooni ninng värvika orkestratsiooniga, samas ei ole see eriti meloodiline. Oluline koht on loomingus folklooril.Südamlik seos Hispaania rahvamuusikaga. Püsimatu mehena katsetab muusik kogu elu. Pearõhk intstrumentaalmuusikal. Onhulk klaveripalu. Lavamuusika ,,Hispaania tund" , ,,laps ja haldjas", ,,dephnis ja cloe". Sonaadid, kvartetid, triod. Ravelli peetakse üheks parimaks orkestreeriaks läbi aegade. ,,Pildid näituselt".
pianisti. Maurice loomingus leidub küll palju impressionismi ja ekspressionismi tunnusjooni, kuid ise ta pidas aga ennast küllaltki klassitsistlikuks heliloojaks (Lepik, 2009) Tema muusikal on alati täpne ja selge vorm, kus ta kasutab sagedasti eredaid värvinguid (Wikipedia, 2011) Maurice armastas väga jazzi, aasia- ja teiste rahvaste muusikat, mille motiive kasutas ta ka oma loomingus. Raveli muusika on veel koloriitse harmooniaga ning värvika orkestratsiooniga (Real, 2010). Oluline koht loomingus on folklooril. Mauricele oli juba lapsepõlvest peale Hispaania rahvamuusika hingelähedane. Teda tuntakse ka kui head orkestritundjat, mille parimaks tõestuseks on teos ,,Bolero" (Lillo, 2001). Maurice looming on väga mitmekülgne. Rohkesti on ta kirjutanud klaveriteoseid ja muusikat balletietendusteks. Näiteks üks kuulsamaid on ballett "Daphnis ja Chloé". Lisaks
Selles sümfoonilises poeemis kasutab Schönenberg esimest korda kvartharmooniat, väljudes nii tavalise funktsionaalhormoonia piiridest. Sellesse perioodi kuulub ka sümfoonilne kantaat ,,Gurre laulud", mis on mõeldud viiele solistile, jutustajale, neljale koorile ja suurele sümfooniaorkestrile. Seda kirjutas Schönenberg üksteist aastat. Selles monumentaalses oopuses ühendab Schönberg piltlikult öeldes Wagneri ooperite emotsionaalse pinge Mahleri ja Straussi sümfoonilise orkestratsiooniga [2]. Kantaadi tekst on võetud Taani romantismiajastu kirjaniku Jens Peter Jacobseni poeemist. 2.2 Üleminekuperiood tonaalsuselt atonaalsusele ( kus lähtutakse helide võrdväärsusest ) Schönberg loobub senisest hilisromantismi gigantomaaniast ning kirjutab hulha märkmisväärseid kammerteoseid, nagu kaks esimest keelpilli kvartetti ja Kammersümfoonia nr 1 E- duur viieteistkümnele insturmendile. Kirjutas sel perioodil vokaalseid lavalisi suurvorme.
Tihedalt on massistseene, kuid jagub ka palju intiimsemaid ansambleid ning sooloaariaid. Imekspandav oli just see, kuidas “Lohengrini” puhul ei häirinud kordagi soprani- ning tenorihääle kiledus. Põhjuseks võis ka olla konkreetsete lauljate meisterlikkus, kuid tundus, et Wagner on oma vokaalpartiid vastavalt hääletämbrite parimatele omadustele kirja pannud. Kustumatu mulje jättis “Lohengrini jutustus” III vaatuse lõpus. Hõreda orkestratsiooniga lõigus laulab Lohengrin oma päritolust, Püha Graalist ning saatusest, mis langeb temale, kui ta on need paljastanud. 1979. aasta Bayreuthi Festivali lavastus (Götz Friedrich) oli väga traditsiooniline ning nauditav. Rüütlid ja kuningas olid mundris, seevastu oli naiste riietus oli õhuline ning vähetoretsev. Suur roll lavastuses oli hea ja kurja vastandamisel. Elsa oli alati valgesse riietatud, sümboliseeris puhtust ning vooruslikkust, tihtipeale meenutades ka ingleid. Samuti
7. "Leningradi sümfoonia" (1941) sai alguse Teise maailmasõja esimestel päevadel ning lõpetati Leningradi blokaadi tingimustes. Teose militaarsed rütmid ning kurjakuulutavalt sõjakad intonatsioonid väljendavad kõikehävitava sõjamasina koletut jõudu. 1953. aastal valmis Šostakovitšil 10. sümfoonia, mida peetakse tema sümfoonilise muusika üheks vaieldamatuks kõrgpunktiks. 1. osa skertso on kurjakuulutavate ostinaatsete rütmide ning värvika orkestratsiooniga üks helilooja groteskitunnetuse väljendusrikkamaid näiteid. Kolmandas osas kasutas ta motiivi nootidel d-es-c-h, mille ta tuletas oma initsiaalidest. Hilisematest sümfooniatest on väljapaistval kohal viieosaline 13. sümfoonia "Babi Jar" op. 113 (1962) bassile, meeskoorile ja orkestrile (Babi Jar on paik Kiievi lähedal, kus aastatel 1941-1942 hukati umbes 100 000 juudi rahvusest sõjavangi). Kuigi 13. sümfoonia on varjamatult sõjavastase sõnumiga, tegi
annaabi.ee 
