nende tulu, kes kaitse alla on usaldatud, mitte nende, kellele usaldatud · Hoolitseda riigi kui terviku eest, mitte mängida üht osa kodanikest teise vastu. Muidu puhkevad mäss ja riid. Rooma kodusõdade põhjus: rahvameelsus või rahameelsus. Cicero: mõistusliku olendi tunnuseks on õigus. Filosoofid (Cicero) kutsusid kodanikke üles vabadust kaitsma, isegi hea valitseja vastu. Toetudes Cicerole ütles Milton, et orjusseisund on rahuseisund vaid näiliselt. Augustinus Augustinus õnnest ja poliitikast. Augustinus pidas paganlike filosoofide õnnefilosoofiat upsakuse märgiks, sest nende voorus ei saa olla vankumatu. Tõelised voorused on vaid vagadel inimestel, kes on uuestisündinud Kristuses. Kuid nemadki ei ole kaitstud siinse elu hädade eest. Nad saavad vaid olla "õnnelikud lootuses", sest siinpoolses elus õnne (felicitas) ei olegi: selle saamiseks tuleb
Uus-Rooma vabariiklikku vabadusekäsitust poliitikas rakendas 17. saj Inglismaa peale 1642. aasta võimukriisi ja kodusõda. Selle käigus avaldas parlament kuningale relvastatud vastupanu salus populi nimel ning kuningas Charles I hukati. Inglise Vabariik (Commonwealth) sündis 1649. aastal, mil John Milton pidas vabariigi kaitseks kõnesid, väites, et Charles I tahtis muuta kogu Britannia oma orjadeks ning teha ühe mehe tahtest seadus. Toetudes Cicerole ütles Milton, et orjusseisund on rahuseisund vaid näiliselt. Ei ole üllamat põhjust sõjaks kui vabaduse kaitse ja taastamine. Inglise vabariiklased 17. sajandil (John Milton, James Harrington, Algernon Sidney) vastandasid vabadust ja orjust ning nägid vabaduse tingimustena : o Rahva poliitilist osalust (Parlamendi kaudu) o Täidesaatva võimu eriõiguste (discretionary power) puudumist o Kodanikuvoorusi 18
John Miltoni (1608–1674) kaitsekõned vabariigile: tegude kirjelduseks. – alati mingi teguri poolt tingutud. Eikonoklastes (1649): Charles I tahtis muuta kogu Britannia oma Kui keegi mõjutab meie tahet, aga ei sunni füüsiliselt, on tegu ikkagi orjadeks vaba Toetudes Cicerole: orjusseisund on rahuseisund vaid näiliselt. Seega: tegu on vaba, kui see on meie enda tahte tagajärg Ei ole üllamat põhjust sõjaks kui vabaduse kaitse ja taastamine Nt keegi paneb noa kõrile ja küsib kas raha või elu?> ei ole vaba siis. Inglise vabariiklased 17. sajandil Hobbes ütleb, et oleme küll vabad, sest me tahame ära anda raha, et
algus 1642 augustis. 1649 Charles I hukkamine parlamentaarne türannia, loodi Inglise vabariik Inglise vabariik (Commonwealth) 16491660 Uus-Rooma mõtteviis vabadusest saavutas oma haripunkti · John Miltoni (16081674) kaitsekõned vabariigile: · Eikonoklastes (1649): Charles I tahtis muuta kogu Britannia oma orjadeks, teha ühe mehe tahte kõigile seaduseks · Toetudes Cicerole: orjusseisund on rahuseisund vaid näiliselt, võib iga hetk ära kaduda. Ei ole üllamat põhjust sõjaks kui vabaduse kaitse ja taastamine Inglise vabariiklased 17. sajandil · John Milton, James Harrington, Algernon Sidney: · Vastandavad vabadust ja orjust ning näevad vabaduse tingimusena · Rahva poliitilist osalust (Parlamendi kaudu) · Täidesaatva võimu eriõiguste (discretionary power) puudumist
annaabi.ee 
