4. Aleksander I ja Nikolai I vend, kes loobus riigivalitsemisest KONSTANTIN. 5. Üks talurahvaliikumise vorme Eestis 19. Sajandi 40. Aastatel USUVAHETUSLIIKUMISED. 6. Vene tsaar, kes kaotas Eestis pärisorjuse Aleksander I. 7. Inglise kuninganna 1837-1901 Victoria. 8. Koht, kus talupojad said hädaajal vilja laenata MAGASIAIT. 9. Venemaaga konservatiivide partei varasem nimetus TOORID. 10. Kubermang, mis ühendas Põhja-Läti ja Lõuna-Eesti Liivimaa. 11. Orjusevastased ABOLITSIONISTID. 12. Eesti talurahva omavalitsus VALLAKOGUKOND. 13. Üks tähtsamaid leiutisi transpordis AURIK. 14. Venemaa koosseisus olev autonoomne vürstiriik Soome. 15. 18. Sajandi lõpul ja 19. Sajandi algul valitsenud kunstivool KLASSITSISM.
Narvas oli oluline sadam ja kaubalinn. 18. sajandil rajati postijaamade ja maanteede võrk, mille ülalpidamise kulud lasusid rüütelkondadele. 5.2 Eesti 18. sajandi teisel poolel Esimesed reformikatsed 1760 oli pärisorjuslik mõisamajandus end ammendanud. Mõisate tulud polnud vastavuses väljaminekutega. Talupojad muutusid tõusvate koormuste tõttu rahutuks. Tugevnev Vene riik soovis kaotada Balti erikorda. Saabus valgusajastu ja moodi läksid orjusevastased ideed. Hakati propageerima pärisorjuse piiramist talupoegade laskmist raharendile ja mõisate majandamist motiveeritud palgasulaste abil. Asehalduskord Katariina II kehtestatud Venemaa uus halduskord laienes Baltikumile 1783. Eestimaa ja Liivimaa kubermangud ühendati Riia asehalduskonnaks. Paldiski sai linnaõigused ja ajutiselt loodi Paldiski maakond. Asutati Viljandi ja Lõuna-Tartu ehk Võru maakond. Siia laiendati Venemaa aadliomavalitsuse ja linnaseadused
Erinevad suundumused rahvuslikus liikumises (C. R. Jakobson, J. Hurt jt). Põhjalik murrang eestlaste kultuurilises ja sotsiaalses arengus algas 1860. aastatel, päris- ja teoorjuse lõplik kaotamine, talupoegliku maaomandi tekkimine, haridusvõimaluste avardumine. Arengu kiirusekulgu mõjutasid otseselt estofiilid (G.H.Merkel, J.H.Rosenplänter, F.G. Bunge, F.N.Russow jt), ühelt poolt olid nad eestlaste keelt, rahvaluulet, laiemalt kultuuri uurinud- väärtustanud, teisalt said nende orjusevastased seisukohad ja tööd, ajaloo objektiivsem käsitlus ja alternatiivsete aspektide avamine, rahvuste vabaduse ja võrdsuse toonitamine oluliseks toeks Faehlmanni ja Kreutzwaldi vaadetele, kirjanduslikule loomingule. Eestlastest intelligentsi kujunemisprotsessis oli oluline perioodiliste väljaannete liberaalne hoiak põlisrahvasse, reformide vajaduse motiveerimine, radikaalsed hoiakud konservatiivide vastu. Algul stiihiliselt kulgenud
200 Vabariiklik Partei ehk The Republican Party, tuntud ka nime all Grand Old Party (GOP) Vabariiklik partei sai alguse Riponis, Wisconsinis 1854. aastal. Väike grupp orjuse vastaseid, sealhulgas nii Demokraatliku kui ka Viigi ja Vaba maa (Free-Soil) partei endiseid liikmeid, kogunes selleks, et võidelda ühiselt orjuse leviku vastu Kansases ja Nebraskas. Vabariikliku partei eesmärgiks oli väljendada pühendumust võõrandamatutele õigustele: õigus elule, vabadusele, õnnele. Orjusevastased aktivistid registreerisid partei Jacksonis Michiganis 1854. aasta juulis. (Grand Old Party, 2014a; Encyclopedia Britannica, 2014c) Vabariiklaste nimi tuleneb Thomas Jeffersoni platvormi pooldajate nimetusest, keda kutsuti demokraatlikeks vabariiklasteks. Jeffersoni poliitilised vaated sobivad iseenesest tegelikult kokku tänapäevase Vabariikliku partei omadega, kuid siiski sai temast tollal irooniliselt Demokraatlik-Vabariikliku Partei eestvedaja. Sellest kujunes hiljem välja aga hoopiski