kaupmehele või kapitalistile. Kapitalist aga ainult omab töötegemise vahendeid, aga ei tee tööd. Seega saab too ebaõiglaselt tasu. Marxi jaoks ei osale tootmisprotsessis inimene, kes vahetult ei töödelnud mateeriaga. Kuna aga Marxile tähendas töö inimese loomust, siis tähendab siit lähtuvalt töö võõrandumine ka inimloomuse võõrandumist inimesest, mille tulemusena tunnetavad inimesed tööd orjusena. Kuna võõrandumine tekkis majanduses, siis tuleb see ka ületada majanduses. See ületatakse kommunismis, kus saavutatakse inimkonna. Inimesed omavad ühiselt töövahendeid ja saavad ise tasu oma töö eest. tootmisviis kirjeldab ühiskonnas valitsevaid tootmissuhteid tootlike jõudude vahel. Tootlikud jõud koosnevad tööjõust ehk inimestest ja nende suhtest tootmisvahenditesse (tooraine, töövahendid, tehnoloogia). Nt. keegi
kestev hea mõju.’’ Selle puritaanlikkuse ja ranguse pitserit kandis kogu Kanti elu ja ka tema filosoofilised tööd. Ema suri, kui Kant oli 13-aastane. Tema nooruspõlv ja õpinguaastad olid vaiksed ja silmatorkamatud. 8- kuni 16-aastaselt õppis ta pietistlikus koolis Collegium Fridericianumis, kus õpiti matemaatikat, ajalugu ning eriti klassikalisi keeli, mille õppimist Kant nautis. Siiski tundus selles koolis õppimine Kantile orjusena. 1740. aastal astus Königsbergi ülikooli. Oma lemmikõppejõu Martin Knutzeni juhendamise all õppis ta loodusteadust ja filosoofiat. Ta tutvus ka Leibnizi ja Wolffi filosoofiaga ning Newtoni matemaatika ja füüsikaga, mis avaldasid tema intellektuaalsele arengule suurt mõju. Kuigi perekond ei olnud jõukas, hoidus Kant teoloogia, õigusteaduse või arstiteaduse õppimisest. Aastal 1746 isa suri ning Kant pidi õpingud katkestama ning teenima elatist eraõpetajana
vahetult ei töödelnud mateeriaga (vaimutöö nt) ei osale tootmisprotsessis. See on oluline vahetegemine kui me hiljem räägime Gramscist. Kuna töö produkt on töö teisel kujul, seega on võõrandumine samas ka töö võõrandumine. Kuna aga Marxile tähendas töö inimese loomust, siis tähendab siit lähtuvalt töö võõrandumine inimloomuse võõrandumist inimesest, mis ilmneb inimestele töö tunnetamisena orjusena, vabaduse piiranguna. Kuna võõrandumine tekkis majanduses (tootmissuhete pinnal), siis tuleb see ka ületada majanduses. See ületatakse kommunismis, eshatoloogilises lõppstaadiumis, kus saavutatakse inimkonna õnn ja antagonismid varisevad. Inimesed omavad ühiselt töövahendeid ja saavad ise tasu oma töö eest. · Uute mõistete abil uue ühiskonnateooria sõnastamine (1845-1848). 1848
Seega saab ebaõiglaselt tasu, sest Marxil inimene, kes vahetult ei töödelnud mateeriaga (vaimutöö nt) ei osale tootmisprotsessis. See on oluline vahetegemine kui me hiljem räägime Gramcsist. Kuna töö produkt on töö teisel kujul, seega on võõrandumine samas ka töö võõrandumine. Kuna aga Marxile tähendas töö inimese loomust, siis tähendab siit lähtuvalt töö võõrandumine inimloomuse võõrandumist inimesest, mis ilmneb inimestele töö tunnetamisena orjusena, vabaduse piiranguna. Kuna võõrandumine tekkis majanduses (tootmissuhete pinnal), siis tuleb see ka ületada majanduses. See ületatakse kommunismis, eshatoloogilises lõppstaadiumis, kus saavutatakse inimkonna õnn ja antagonismid varisevad. Inimesed omavad ühiselt töövahendeid ja saavad ise tasu oma töö eest. · Uute mõistete abil uue ühiskonnateooria sõnastamine (1845-1848). 1848 aasta, jällegi koos Engelsiga: "Kommunistliku partei manifest", millest saab
annaabi.ee 
