4)Nim. Tähtsamad peatumisviisid liikumiselt 5)Mida me mõistame mängija pallikäsitsustehnika all 6)Kirjelda palli hoiet 7)Kirjelda palli söötmist 8)Nimeta kahekäe sööduviisid 9) Kuidas nim. mängija liikumist palliga? 10)Kuidas jaotatakse pealeviskeid? 11)Kirjelda kaitsemängija liikumist 12)Kirjelda palliga ründaja katmist 13)Nim. korvpallimängus kasutatavaid ründeskeeme 14) Nim. korvpallimängus kasutatavaid kaitsesüsteeme 15)Kirjelda mees-mehe kaitsesüsteemi 16)Kirjelda orjenteeruv tunnikava 13.-14.a. hooaja alguses Vastused: 1)Korvpalluri liikumistehnikaks nimetatakse jalgadetööd, kuid seda võetakse ka veel kokku nimetusega keha valitsemine. Liikumistehnika all mõistetakse: - korvpalluri põhiasendit - starte - jooksu või samme - pöördeid - peatumisi - hüppeid 2)Korvpalluri kehaasendi võtmeks on tasakaal ja selles tasakaalustatud asendis on korvpalluri - keha kergelt ette kallutatud - jalad õlgadelaiuselt harkis ja põlvist kõverdatud
on vet hülgav. Järgmised kihid sellele krohvile peale ei nakku. Müüritöödel: kasutatav mört. Mört koosneb tsemendist, liivast ja veest. On hea tugevusega kuid plastsus ja veehoidlus on halb. Plastuvust võib suurenda plastifikaatoritega lisanditega. Niisketes kohtades saab aind tsement mörte. Krohvitöödel kasutatavad mördid: lubimört koosneb lubi, liiv, vesi. suhteliselt nörk kuid väga plastne ja vett hoidev. Kasutuskohad: saab kuivades ja vähe koormatud kohtades. Lubimördi orjenteeruv vahekord on 1:3-1:5. Savimört leiab kasutamist potseppa tööl. Pealmiseks puudumiseks on, et ta ei kivistu ( ainult kuivab tahkeks). Seepärast saab seda kasutada aind kuivades kohtades. Positiivseks omaduseks on kõrge kuumakindlus ja hea plastus ja veehoidlus. Orjenteerumis vahekord 1:2- 1:4. Segamörtidest; leiavad kasutamist peamiselt, tsement-lumimört ja vähem tsement- savi. Tsement annab mörtidele hea tugevuse ja lubi või savi hea plastsuse ja vee hoiduse.
Raamatust tuleks juurde lugeda, nt. Bragg ,,Uus finantsjuhtimise käsiraamat". Finantsjuhi funktsioon: Oleneb ettevõtte suurusest (keskmises ja suurtes on olemas enemasti). Suur töömaht, -valdkond. Praegusel ajal ei ole ettevõtted enam huvitatud sellest, kui finantsjuht suudab lahtimõtestada rahaasju. Eeldatakse et finantsjuht tunneb hästi organisatsiooni (selle probleeme), pangandust (kuidas ressursse hankida)- Tähtis on et finantsjuht oleks hästi orjenteeruv maksualastes küsimustes (toob ettevõttele kasu või kahju oma käitumisega). (Nt erinevates riikides mingi KM asi, erisoodustused, ettevõtlusega mitteseotud kulud peavad olema õigesti dokumenteeritud (juhi oskus). ) Ettevõtte finantsjuht: · ei saa olla üksnes hea rahandusspetsialist vaid peab olema ka hea äripartner (peab jagama äri laiemalt), · strateegiline planeerija (ta peab nägema kaugemale ette, oma visioon mis tulevikus toimuma peaks
ainesse, nii et kapillaari satub veidi ainet. Kapillaari lastakse umbes 30 cm pikkuses torus kukkuda 5-6 korda lauale, et põrutada aine kapillaari põhja. Kinnitada kapillaar, mille põhjas on paari mm kõrguselt ainet, termomeetri kluge ja asetada koos termomeetriga veega täidetud keeduklaasi, nii et vesi ei ulatu kõrgemale poolest kapillaari kõrgusest. Vesi ei tohi pääseda kapillaari sisse. Keeduklaasi soojendada, kuni on märgata aine kristallide sulamist. Märkida termomeetrilt aine orjenteeruv sulmaistemperatuur. Korduskatsel alustada soojendamist saadud sulamistemperatuurist 10 .c madalamalt ning soojendada kiirusega 1 .c minutis. Kordukatsel leitud sulamistemperatuur märkida protokolli ja võrreldes saadud sulamisteperatuuri Na2S2O3 * % H2O tegeliku sulamistemperatuuriga ( t=48 .c), teeme järelduse aine puhtuse järgi. Andmed: T1=50 .C T2=46 .C Tegelik sulamis t=48 .C Alari Allika pedl-2 092126 Järeldus:
7) Kirjalike vastuste puhul tuleb jälgida, et õpilane ei saaks mitte otse raamatust maha kirjutada, vaid leiaks olulise mõtte. Algklassides tuleks kasutada lünkteste ja skeeme; 8) Osa ülesandeid võiksid olla lisamõtlemiseks, mis ühiselt läbi arutletakse; 8) Tähtis on põhiteadmiste omandamine, selleks võiks juhendi lõpus olla eriülesanne: ―Pean meeles‖; 10) Õpilasele tuleks anda orjenteeruv ajamäär ülesande sooritamiseks.‖ Joh. Käisi tööjuhatuste metoodilised nõuded on koostatud umbes seitsekümmend aastat tagasi, kuid on tänapäeval ikkagi kasutatavad (Kampmann, 01). Töö – ja tehnoloogiaõppes on need aga vägagi päevakohased. Siin on siiski tegu ühe mööndusega. Kaasaeg on loonud uue väljakutse interneti näol. Üha võimsamad otsingumootorid on muutnud arusaamist teabetehnoloogiast. Eestis on õpetajad kaasatud õppevara
7) Kirjalike vastuste puhul tuleb jälgida, et õpilane ei saaks mitte otse raamatust maha kirjutada, vaid leiaks olulise mõtte. Algklassides tuleks kasutada lünkteste ja skeeme; 8) Osa ülesandeid võiksid olla lisamõtlemiseks, mis ühiselt läbi arutletakse; 8) Tähtis on põhiteadmiste omandamine, selleks võiks juhendi lõpus olla eriülesanne: Pean meeles; 10) Õpilasele tuleks anda orjenteeruv ajamäär ülesande sooritamiseks. Joh. Käisi tööjuhatuste metoodilised nõuded on koostatud umbes seitsekümmend aastat tagasi, kuid on tänapäeval ikkagi kasutatavad (Kampmann, 01). Töö ja tehnoloogiaõppes on need aga vägagi päevakohased. Siin on siiski tegu ühe mööndusega. Kaasaeg on loonud uue väljakutse interneti näol. Üha võimsamad otsingumootorid on muutnud arusaamist teabetehnoloogiast. Eestis on õpetajad kaasatud õppevara
annaabi.ee 
