tõenäosusega, et kõigest paar sajandit tagasi polnud meie rahvas muud, kui lihtsad talupojad, kes harisid mõisnike maad ning ei osanud unistadagi oma riigist. Praegugi on ajaloolasi, kes väidavad, et on ime, et imetilluke maa nagu Eesti üleüldse suure Venemaa võimu alt vabanes. Ei saa maha salata, et just kirjandus ja selle laialdasem levik tänu Johann Gutenbergi trükimasinale, ,,tegi ahvist inimese" ja muutis nii öelda orjarahva e-rahvaks ning lisaks sellele tagas ka meie keele, kultuuri ja ka etnilise omapära säilimise. Esimesed koolid asutati 13. sajandil peakirikute ja kloostrite juurde. Kindlat õppeprogrammi ei tuntud ja õppekeeleks oli ladina keel- kirkulaulud ja piibel olid samas keeles. Sellistes koolides anti eelkõige haridust tulevastele vaimulikele. 1517. aastal riputas Martin Luther Wittenbergi kiriku uksele, oma 95 teesi millest üks oli: ,,Igaüks peab saama piiblit lugeda oma emakeeles". Mehe tegu
sajandi alguses- ning teiseks arvan ma, et kõik need kahtlustäratavad juhtumid olid lihtsalt juhuslikud kokkusattumused. Tiina oli lihtsalt teistsugune ja seetõttu arvas kogukond õigeks olevat talle midagi juurde mõelda, teades, et tüdruk ei hakka selliste mõttetuste ümberlükkamiseks vaeva nägema. Nii jäigi ekslikult mulje, et neiu on soend ja murrab salaja ümbruskonnas loomi. Tiina oli oma elu algusaastad vabana kasvanud (st. mitte orjarahva hulgas) ja võis tõepoolest metsloomadega, sealhulgas ka huntidega hästi läbi saada ja mõnda aega nendega metsas kõrvu elada, aga ise ta hunt küll olla ei oleks saanud. Ta käitus ju inimeste hulgas üsnagi tsiviliseeritult ning kohe kindlasti ei oleks hunt-tüdruk end selliste provotseerimiste peale nii rahulikuna hoida suutnud. Lõpuks põhjendas neiu vanaemale oma metsa põgenemise ilusasti ära ja üritas talle selgitada, kuidas ta end vabas looduses tunneb: ,,Metsas on nii hea..
probleemide eest metsa. Arvatakse, et Tiina oli libahunt ning oma erinemise tõttu ei võetud teda kunagi omaks. Tiina oli niinimetatud vaba hing, mitte ori. ERLE MAIDO 4 21.02.2015 Margus kuulus orjarahva hulka. Ta oli töökas, muretsev, kaitsev ja aus noormees, kuid samas ka nõrk. Ta erines oma perekonnast selle poolest, et ei tahtnud traditsioone järgida, vaid viia ellu enda tahe. Oma nõrkuse tõttu allus ta siiski oma vanematele. 4. Leia näidendist 5 tsitaati, mis Sind kõnetasid, ja mõtesta need lahti, selgita, kes ja mis situatsioonis seda ütles. Margus: „Võõras veri? Kust siin see võõras? Ta on ju ometi teie eneste silma all üles kasvanud ja inimeseks saanud!“
http://epl.ekspress.ee/? artikkel=171969&kommentaarid=570. 12.04.2008). · Ammutuntud väljend «homo homini lupus est» kõlab siinmail «eestlase lemmiktoit on teine eestlane». See lause ajab välismaalased naerma, eestlasi aga mitte see on lihtsalt nii loomulik. Asi pole mitte maiustamises, isegi mitte hävitamises «ärasöömise» teel, vaid lihtsalt teise kallal närimises. Ei mingit lõplikku hukkamist või korralikku mahamatmist. Lihtsalt närimine (Rakke, K. 2008. Orjarahva saatus. http://www.reisid.postimees.ee/020906/esileht/meelelahutus/216125.php. 12.04.2008). · Meie individualistlikus konkurentsiühiskonnas nähakse ka ohte, homo homini lupus est fenomeni, lihtsate inimlike väärtuste kadumist: "Ühest küljest paneb ühiskond peale surve rabeleda ja tegutseda. Teisalt üritatakse maha suruda kõrgelennulisemaid plaane. Võibolla on see inimlik kadedus, mis takistab teiste püüdlusi hinnata
Valdur Mikita kahandab meie nüüdisaja rahvusliku idealismi defitsiiti. Mikita käsitlus on avar, terviklik, kokkuvõte kõigest, mida nimetame põliseks. Ta täidab ära tühimiku, likvideerib distantsi, mis on hakanud tekkima kortermajas oma nooruse veetnu ja tema vanavanemate vahel, kes viimati teadsid veel mahlakaid ütlemisi ja mõnd rahvalikku lorilaulugi. Tegelikult oleme otsinud, kuid pole leidnud selgitust oma identiteedile, kõikudes riigirahva ja orjarahva, loodusrahva ja linnarahva, soome-ugriliku ja lääneliku kultuuritunnetuse vahel. Mikita seob need tunnetused ja erinevate meelte osa selles kenasti tervikuks kokku ja annab seega võimaluse end hästi tunda ka neile, kel tundus, et kaunis esiisade aeg on päästmatult kaugele minevikku vajunud. Veel enam Mikita projekteerib meie juured kaarega tulevikku nagu iiri sümbolismis, kus juured hargnevad oksteks ja vastupidi, luues niiviisi elumahlade ringliikluse
annaabi.ee 
