Ühiskonnaõpetus Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna etapid on ürgkari (jahipidamine, korilus), sugukond (kindel struktuur ja liikmete arv), hõim (koosneb sugukondadest, on valitsejad ja oma sümboolika), hõimuliit (tekib paikse eluviisiga rahvas, põlluharimine, karjakasvatus, metalli kasutamine) ning riik (tekivad seadused, jaguneb orjanduslikuks ühiskonnaks, feodaalseks ühiskonnaks, agraarühiskonnaks, kapitalistlikuks ühiskonnaks, tarbimis- e. heaoluühiskonnaks, modernismiks, postmodernismiks ning infoühiskonnaks). Ühiskonna kolm sektorit on avalik e. riiklik sektor (riiklikud ettevõtted ning asutused, mille põhieesmärgiks on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine; haiglad, koolid, haigekassa), erasektor (eraettevõtted, mille eesmärgiks on kasumi saamine; firmad) ning kodanikuühiskond e
VI sajandi lõpul eKr kehtestati Rooma Vabariik. Võim kuulus nüüd suursugustele riigiametnikele magistraatidele ja nõukogule, mida nimetati senatiks. Lihtkodanike huvide üle arutati rahvakoosolekutel. Võimsa sõjaväega suudeti järk-järgult vallutada lisaks Itaaliale kõik Vahemere maad. Itaallastesse suhtuti kui liitlastesse, kuid teiste rahvuste alad muudeti provintsideks. Mitmete vallutussõdade tõttu muutus Rooma ja Itaalia ühiskond orjanduslikuks. I sajandil eKr asendus vabariik hoopiski keisririigiga, kus nüüd kuulus võim ühele isikule, kelleks oli keiser kui riigijuht. Esimeseks keisriks Rooma riigis oli Augustus, kes pani aluse pikale rahuajale (Enne teda oli Roomas valitsejaks veel Romulus ja Caesar). Rooma linn muutus Vahemere maade suurimaks linnaks sel ajal. Rajati linna erinevaid hooneid, hakati kirja panema esimesi teoseid selle kohta milline aeg tol hetkel valitses. Vaestele Rooma riigi kodanikele jagati regulaarselt
� 1871. Aastal Saksamaa ühendamine oli sajandi teise poole peamine muutus. � Euroopas toimusid kultuuriliselt ja majanduslikult üliolulised süvaprotsessid nagu näiteks üleminek masinatootmisele ja aurujõu kasutuselevõtt. � Tööstusliku pöördega käis kaasas aina kiirenev linnastumine ehk urbaniseerimine. Ameerika kodusõda ja ühendriikide areng 19.saj teisel poolel � Ameerika Ühendriigid olid jagunenud tööstuslikuks Põhjaks ja orjanduslikuks Lõunaks. � USA keelustas orjade sisse-ja väljaveo ning hakkasid levima ideed orjuse kaotamisest, mida mõistsid ka lõunaosariikide liidrid. � Orjanduse kaotamine väljaspoolt tuleva diktaadi alusel ei meeldinud lõunaosariikidele, kes lõid Ameerika Ühendriikidest lahku ning kuulutasid välja Konföderatsiooni. � Aastal 1861 puhkes Konföderatsiooni ja Uniooni (Ühendriigid, mis ei kuulunud Konföderatsiooni koosseisu) vahel Kodusõda, mis lõppes 1865
Roomas oli sõltuvusvahekord vaesed kodanikud ehk kliendid andsid end rikka patrooni kaitse alla. Valdavalt oli talupojaühiskond, jõukamad teenisid sõjaväes. 5. Kui varem oli Rooma ühiskond valdavalt põllumajanduslik, hakkasid linnad arenema, linnaelanike arv kasvas pidevalt ning ajapikku tekkis varanduslik kihistumine ja talupoegade laostumine, kuna sõjaretkedel käivad talupojad ei suutnud tagada perele toimetulekut. Rooma muutus orjanduslikuks ühiskonnaks, kuna sõdades võeti palju vange, keda hakati kasutama suurmaaomanike põldudel jms. Nii muutus talupoegade tähtsus märgatavalt. 6. Rooma pidas vastastega alati läbirääkimisi ühekaupa ning sõlmis kokkuleppeid kõigiga eraldi. Peaaegu alati jätsid roomlased puutumata allutatud riikide elukorralduse, usu, kombed jms. Sekkuti ainult vastuhakkude korral. Itaalias rajati Rooma kodanike asulaid kolooniaid, väljaspool Itaaliat olid Rooma provintsid, mida
2) ratsanikud need olid teatud varandusliku positsiooni saavutanud roo mlased, kes tegelesid ka kaubandusega. Senaatorid ja ratsanikud olid patroonid. 3)käsitöölised ja vabad talupojad 4) proletaarid nad olid k õige vaese mad elanikud, püsiva töö ja elukohata, siiski olid ka ne mad roo ma kodanikud, se e tähendab vaba ja k õigi juriidliste õigustega . *orjad kuna roo ma kasvas vallutuste tagajärjel ja siis suurenes orjade hulk , nii muutus roo ma ühiskond tugevalt orjanduslikuks ja hilje m tõi see kaasa suuri problee m e. Ristiusu tekkimine. Elu ajal oli jeesust järginud teatud õpilaste ring jüngrid. Lähe maid jüngreid oli 12 ja neid hakati ni metama apostliteks. Pärast jeesuse ristilöö mist tekkis jüngritel veendu mus, et jeesus on surnuist üles äratatud, sellel veendu musel hakkas kujune ma ristiusk. Se e usk levis kiiresti juuda provintsist v älja ja sellele
-17. sajandil ja seda iseloomustas monarhi kõrval seisusliku esindusorgani olemasolu konstitutsiooniline monarhia – on tänapäeval enim levinud monarhia vorm, monarh täidab eelkõige esindusfunktsioone, jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga ja tegutseb põhiseaduse raames (nt Norra, Rootsi) Vabariik on riigivalitsemise vorm, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. Ajalooliselt jaguneb vabariik orjanduslikuks (demokraatlik – võim kuulus rahvale, aristokraatlik – võim kuulus kitsale eliidile), feodaalseks (linnvabariik – eelkõige majanduslikult tugevates tööstus- ja kaubanduskeskustes, kes suutsid end vabastada senjööri võimu alt) ja sotsialistlikuks (kommuun – sotsialistliku vabariigi esimene katse; nõukogude – tekkis 1917. aastal Venemaal; riigi kõikidel tasanditel oli rahvaesindusorganite ülesandeid
annaabi.ee 
