Tema initsiatiivil rajati Järva- Jaanis esimene kool. Torn on lääne-loode poole märgatavalt viltu. Kuna kandekonstruktsioonis pole märgata vajumise jälgi, võib oletada torni kiviosa vajumist või ehitamisel tehtud viga. Ilmselt pole torni nii tähelepanelikult vaadatud, mille tõttu selle viltust asendit üldiselt ei märgata. Vanad kohalikud inimesed teavad aga kahte rahvajuttu selle kohta, et torn on viltu ja mispärast on torn viltu. Torn ehitati kahe paruni Kuksema ja Orina poolt ning kulul, kusjuures Orina parun, olles jõukam, andis suurema summa tingimusel, et torn peab seetõttu nagu tänutäheks tema mõisa poole kummardama. Teise jutu järgi olla toosama Orina parun vaadanud oma mõisa trepilt pooleliolevat torni ja saatnud toapoisi meistrile ütlema, et torn on viltu. Ehitusmeister käskis aga parunile ütelda, et sinu ... on viltu, aga mitte kiriku torn. Pildid
3 Klassitsism arhitektuuris. http://et.wikipedia.org/wiki/Klassitsism [20.01.2014] Klassitsistlikud mõisad Eestis Järgnevas on toodud nimekirjad meieni paremini säilinud selle stiili tüüpilistest mõisahoonetest. Parimad kõrgklassitsismi näited: Saku, Riisipere, Kernu, Kirna, Kolga, Raikküla,Udriku, Aaspere, Hõreda, Pirgu, Vohnj a,Uhtna, Massu, Härgla, Räpina, Penijõe,Lihula, Kasti, Triigi (Harjumaal), Putk aste (Hiiumaal), Kurisoo, Tori (Järva maakonnas), Orina (hiljem osalt ümber ehit.) Võhmuta mõisa väravahoone,Käravete mõisa ait. Parim säilinud puitklassitsismi näide: Einmanni; samas stiilis on veel Räägu,Riguldi, Kehra (hiljem osalt muudetud), ja Uue-Varbla Ilmekaimaid hilisklassitsistlikke mõisahooneid: Mädapea, Ontika, Suure- Kõpu, Kuremaa, Sauga (varemeis),Palivere, Vana- Võidu (kaks viimast ehitatud hiljem ümber täiskahekorruseliseks), Paju, Järvakandi mõisa matusekabel. Järelklassitsisitlikke mõisahooneid (19
aasta paiku vaikselt üle neoklassitsismiks (mil klassitsism oli juba jõudnud teise ringiga neostiilide hulka historitsismiajastul) Järgnevas on toodud nimekirjad meieni paremini säilinud selle stiili tüüpilistest mõisahoonetest. Parimad kõrgklassitsismi näited: Saku, Riisipere, Kernu, Kirna, Kolga, Raikküla, Udriku, Aaspere, Hõreda, Pirgu, Vohnja, Uhtna, Massu, Härgla, Räpina, Penijõe, Lihula, Kasti, Triigi (Harjumaal), Putkaste (Hiiumaal), Kurisoo, Tori (Järva maakonnas), Orina (hiljem osalt ümber ehit.) Võhmuta mõisa väravahoone, Käravete mõisa ait. Parim säilinud puitklassitsismi näide: Einmanni; samas stiilis on veel Räägu, Riguldi, Kehra (hiljem osalt muudetud), ja Uue-Varbla Ilmekaimaid hilisklassitsistlikke mõisahooneid: Mädapea, Ontika, Suure- Kõpu, Kuremaa, Sauga (varemeis), Palivere, Vana-Võidu (kaks viimast ehitatud hiljem ümber täiskahekorruseliseks), Paju, Järvakandi mõisa matusekabel. Järelklassitsisitlikke mõisahooneid (19
52.32 odaviskes ja 39.04 kettaheites ning pronksmedal Eesti meistrivõistlustelt 1995. aastal. 2003. aastal valmis lõpuks ka Aravetele 300-meetrise ringrajaga staadion, mis käesoleval aastal saab endale kummikatte. Loodetavasti leiab nii mõnigi sellest innustust ja seab endale eesmärgi jõuda vabariigi paremikku. JÄRVA-JAANI Järva-Jaanis sai kergejõustiku-alane liikumine alguse vaid pisut hiljem, kui Amblas küllap naabrite eeskuju nakatas. Esimene spordiplats rajati Orina mõisa juurde (tänapäeva Kasekoplisse). Sportlik tegevus on seal pidevalt toimunud, ehkki kokkuvõttes pole kergejõustik kunagi olnud nende edukaim ala. Samas üksikuid häid kergejõustiklasi on Järva-Jaanist ikka tulnud, juba 1953. aastal tuli Kalju Pukka üleliidulistel maanoorte mängudel võitjaks kaugushüppes 6.65-ga. Järva-Jaaniga on seotud NSV Liidu paremikku jõudnud pikamaajooksja ja hilisem tuntud sporditeadlane Ants Nurmekivi. Tema joostud ajad 5000 meetris - 13
Riisipere raudteejaama juures kokkupõrge eelmisel päeval Haapsalu suunas välja saadetud punakaartlaste luuresalga ja saksa vägede eelsalgaga, mille käigus langes 35 punakaartlast. 26. veebruaril 1918 lõhkusid punakaartlased Väike-Maarjast Kiltsi raudteelõigu, mille tulemusel sõitis relssidelt maha raudteekoosseis ning liiklus oli takistatud 8 tunniks. 28. veebruaril 1918 toimus Järva-Jaani lähedal Orina mõisa juures Orina lahing, kus Suurkivi mõisa ja väikekaupmehe Pollaki juhtimisel toimus punakaartlaste lahing saksa eelvägedega, mille käigus hukkus 16 saksa sõdurit ja 4 sai haavata. Lahingus vangi langenud Pollak hukati saksa vägede poolt. Enne lõplikku taganemist hävitati Vene vägede poolt Peeter Suure merekindluse rannapatareid Suurupi külas, Viimsi poolsaarel, mererinde telefonikeskjaam 24 kp. ja Aegna ja Naissaare rannapatareid 25. kp. 24
taandumist Riisipere raudteejaama juures kokkupõrge eelmisel päeval Haapsalu suunas välja saadetud punakaartlaste luuresalga ja saksa vägede eelsalgaga, mille käigus langes 35 punakaartlast. 26. veebruaril 1918 lõhkusid punakaartlased Väike-Maarjast Kiltsi raudteelõigu, mille tulemusel sõitis relssidelt maha raudteekoosseis ning liiklus oli takistatud 8 tunniks. 28. veebruaril 1918 toimus Järva-Jaani lähedal Orina mõisa juures Orina lahing, kus Suurkivi mõisa ja väikekaupmehe Pollaki juhtimisel toimus punakaartlaste lahing saksa eelvägedega, mille käigus hukkus 16 saksa sõdurit ja 4 sai haavata. Lahingus vangi langenud Pollak hukati saksa vägede poolt. Enne lõplikku taganemist hävitati Vene vägede poolt Peeter Suure merekindluse rannapatareid Suurupi külas, Viimsi poolsaarel, mererinde telefonikeskjaam 24 kp. ja Aegna ja Naissaare rannapatareid 25. kp. 24
Baltisakslased tahtsid, et kohe nad sissetungiksid Tallinnasse, eestlased ütlesid, et tasub oodata nii nad tegidki. Ilmusid Saksa lennukid, mis pommitasid Tallinna sõjalaevu. Laevade peal olid väljaõpetamata kodanikud, keda sunniti kütma laevu ja teenima. Saksa väed marssisid Valga linna 23. veebruaril, 24. veebruaril jõudsid Tartusse ja Võrru (Väike tulevahetus). Lõuna-Eesti läks täielikult saksa vägedele. 28. veebruaril toimus Järvamaal suur kokkupõrge, Orina mõisas, lahing punakaartlaste ja Saksa vägede vahel. Punakaartlastel olid ka kuulipildujat ja miinipildujad. Narva hakkasid koonduma kõik põgenevad punakaartide salgad, neid peeti kinni, formeeriti ümber ja saadeti raudteejaama suunas sakslaste vastu. Punakaardid said abi Butilovi tehasest (Peterburg). 3. märtsil pidurdati Narva langemist sakslastele, kirjutati alla rahulepingule ning 4. märtsil marssisid Saksa väed Narva. Bresti rahuleping:
kõige pealt baltisakslased, pärast neid saabus Pääskülla eestlaste delegatsioon - Larka, Konik ja veel mõned mehed - paluti, et nad viivitaksid oma sissetungi, sest Vene vägede sõjalaevad alles lahkuvad sadamast, võib tekkida tulevahetus, nad nõustusid eestlaste palvega ja sisenesid Tallinnasse alles 25. veebruari keskpäeval. Papritzi korpuses toimusid esimesed kokkupõrked alles 25. veebruaril, 26. veebruaril ja 28. veebruaril. Orina lahing - sakslased kaotasid selles "suures lahingus" 6 meest. Organiseeritud vastupanu korraldasid enamlased Jõhvi ja Kohtla-Järve raudteel, sakslased jäid püsima ainult 1 ööks, 1. märtsil liikusid juba edasi. Vastupanu toimus ka Sinimägedes - lahingusse saadeti kõik Eestis olevad enamlaste jõud (Läti kütid, Kroonlinnast 1000 meest). Ööl vastu 4. märtsi lahkusid kõik Punakaartlased Narvast ja sakslased hõivasid Narvast. 19.09.12 3
annaabi.ee 
