suure osa tänapäeva botaanika teadusharudest oma uurimustega. Hellenismiajastu aiakunst Kreekas • Kreeka aedadest teame vaid nende asukohti, suurusi ja kasutust. Detailide puudumisel ei saa midagi öelda nende stiili kohta. Andmed pärinevad enamasti keskajast, 9. saj. munk Strabonilt. Hellenismiajastu aiad, eriti selle aja suurimas linnas Aleksandrias ja Antiookias (praeguses Türgis), olid mõjutatud oriendist ja mõjutasid hiljem otseselt ka Rooma aedu. • Hellenismiajastu tähendas Kreeka aiakunsti õitsengut. Ühe osana liitus sellega Rooma aed. Kreeka aedade õitseaeg • Alates 200 e.Kr aasta hellenismi aiakunsti tähtamad on peristüülaiad, kuhu tehti juba ka istutusi. • Tähsamad keskused on Antookia ja Aleksanrdia: – Antookias - võimsad aiad, purskaevude ja aiaehitistega. – Aleksandrias- olevat olnud 1/4 pindalast
Vanasõnad kuuluvad suhteliselt kergesti keelepiire ületavate zanride hulka. On olemas ütlusi, mida tuntakse täiesti rahvusvaheliselt, võiks öelda koguni globaalselt, on üle-euroopalisi vanasõnu, Põhja-Euroopa ühisvanasõnu, kõigile slaavi rahvastele ühiseid, samuti ka läänemeresoome ühisvarasse kuuluvaid jne. Arvatavasti on vanasõnalaenud Ida ja Euroopa vahel kulgenud samu peateid pidi, mida mööda liikusid muinasjutud ja teisedki kultuurimõjud, nimelt Oriendist a) Vahemere idarannikut mööda Hispaaniasse; b) Idast Kreeka kaudu Sitsiiliasse ja Itaaliasse; c) Kesk- ja Väike-Aasiast Bütsantsi ja Balkani poolsaare kaudu Ida- Euroopasse. Euroopa piires on vanasõnalaenude liikumise põhisuund olnud arvatavasti romaani rahvastelt germaanlastele, viimastelt läänemeresoomlastele. Vanasõnade levikul on tähtsaks peetud selliste kirjalike allikate mõju nagu antiikkirjandus ja piibel. (A. Hussar, A. Krikmann, I. Sarv 1984 ,,Vanasõnaraamat" lk
Lääni v feoodi (benefiits) hakati jagama al Karl Martelli ajast. Vasallide tähtsus oli alguses väike. Ka suurmaaomanikud tunnistasid end vasallideks, s.t tõusis vasalli staatus. Kõrgkeskajal kujunes välja läänihierarhia. Kujunesid välja ka suurmaaomanike pärisvaldused, kellel puudus vasallivahekord. Seoses mitme vasallivandega tekkisid lojaalsuseprobleemid. KÕRGKESKAEG (1054 – 1347) Kõrgkeskajal toimus Lääne-Euroopa kiire areng. Pol-lt ja maj-lt jõuti Oriendist ja Bütsantsist mööda. Kujunes välja aadliseisus kui rüütliseisus. Hindama hakati rüütli voorusi, truudust senjöörile. Seda aega isel enim just rüütliga seotud rituaalid. Rüütlite ajastu. Tekkisid kivikindlused. Kõrgekeskajal ei kandnud rüütlid raudrüüd.Põllumajanduses võeti kasut mitmeid uuendusi: ratasader, rangid (hobune kui künniloom), kolmeväljasüsteem. Seoses külvipindadega laiendamisega langetati ulatuslikult metsi. Elanikkonna kasv
keda maavaldajad tööle palkasid. Kui leiti maaki, kutsusid maaisandad vanematest kaevanduspiirkondadest inimesi tööle. Varajane kaubandus Varakeskaegsest kaubandusest palju ei teata, Vahemerel jätkus pärast Rooma langust kaubandus. Ka Itaalia vajas kaubandust väljastpoolt. Suure osa moodustasid luksuskaubad ülikud olid ainsad, kes suutsid midagi osta, samas kui talud proovisid rahuldada ainult oma vajadusi. Luksuskaubad pärinesid Oriendist, araablaste vallutused tõid idamaa kaupa Euroopale lähedale. Sellised kaubad on väikesed ja kallid neid on lihtne transportida, aga väärtus on suur. Need oli peamiselt kangad, vürtsid, viirukid ja kullasepatooted. Kauplesid peamiselt süürlased ja juudid. Kaupmees liikus enda kaubaga kaasa rändur ei saanud aga olla ühiskonnas kõrgel positsioonil. Juutidele oli antiikajast omane kogukondsus tekkisid juutide kaubanduslinnad. Juudid olid
.....................................28-30 Kokkuvõte .............................................................................................................................31 Sisukord .................................................................................................................................32 *Johann Gutenbergi trükipressi kasutuselevõtt *Reformatsioon 1517.aastal ning selle mõju Euroopale *Ristusus vastuvõtt Venemaal *1453- Bütsantsi riigi langemine NB- oriendist muid aastaarve ei tule. *Nimed- kes nad on? Erasmus Rotterdam Thomas More Philipp Melanchton- Saksa koolisüsteemi rajaja ning teda on nimetatud ka Saksamaa õpetajaks/koolipapaks. Tema oli tegev eelkõige reformatsiooni ajal. Franciscus Assisi Ingnatius Loyola Jesuiitide ordu mõju Euroopale Mida kujutas endast keskaja inimese maailmapilt? Aeg/Ruum/Surm jms. Elukaar Kristluse mõju inimese eetilisele kasvamisele! 32
annaabi.ee 
