Söögiseened ja mürgised seened VIDEO: kuidas teha vahet valgel p uravikul ja valgel kärbseseenel? Mükoriisa Mükoriisa on taimejuurte ja seeneniidistiku vaheline kooselu Mükoriisa jaguneb kolmeks: Arbuskulaarne mükoriisa – seeneniidid tungivad läbi juurerakkude kesta. Ektomükoriisa – seeneniidid levivad peremeestaime juurerakkude vahel kestast läbi tungimata. Orhidoidne mükoriisa – iseloomulik orhideedele. Seenparasiidid Puude parasiidid – kahjustavad puulehti ja puitu (vahtra-pigilaik, torikseen, kuuse- ja männijuurepess) Rohttaimedel seenparasiite väga palju (roosteseened, nõgiseened, maasika-laikpõletiku tekitaja, vaarika-varrepõletiku tekitaja). Seente parasiite on vähe (tolmav parasiitlehik, üleniidiku perekonna liigid) Seened ehitistes – majavamm, majanääts ja majakoorik. Seened toiduainetetööstuses
Kasvuprotsessil jälgisin 3 päeva jooksul kindla taime kindlat vart ja lehte. Esimesel päeval oli ühe taime varre pikkus 1,3 cm ja lehe pikkus 0,9 cm, teisel aga varre pikkus 1,6 cm ja lehe pikkus 1,1 cm. Teisel päeval ühe taime varre pikkus 1,4 cm ja lehe pikkus 0,9 cm, teisel varre pikkus 1,9 cm ja lehe pikkus 1,3 cm. Teisel päeval lisasin ühele taimele juurde ka veidi vett ning teisele orhideedele mõeldud vedelat väetist. Kolmandal päeval oli ühe taime varre pikkus 1,5 cm ja lehe pikkus 1,0 cm, teisel varre pikkus 2,3 cm ja lehe pikkus 1,4 cm. 2 Selle põhjal võib öelda, et taim, mis seisis poolvarjus ja toatemperatuuris, kasvas paremini, kui taim, mis seisis otsese päikesevalguse käes ja madalal kasvutemperatuuril.
Orhidee suurimaks vaenlaseks on ülekastmine. Kõigi orhideede kastmiseks ja piserdamiseks on soovitav kasutada pehmet vett. Piserdada tuleks alati hommikupoolikuti, et lehed jõuaksid õhtuks ära kuivada. Lehtede vahele jääv vesi võib tekitada mädaniku ning nii võib kergesti 9 orhideest ühe ööga ilma jääda. Taime tuleks kasta nii, et kasvupinnas on korralikult märg. Järgmise kastmise aeg on siis, kui kasvupinnas on kuivanud. Taime kastmisvette võiks lisada veidi orhideedele mõeldud väetist pea iga kastmiskord, talvel siiski veidi harvemini. Kuukingale meeldib valgus, kuid sellegi poolest tulkes lill hoida eemale ereda päikese eest, kuna päike võib kiiresti lehtedele tekitada põletuslaike. Kõige paremini sobib taimele niiskem õhk, kuid keskküttega korter sobib ka. Orhidee vajab spetsiaalset mulda ja väetist. Kodus kasvatatavaid orhideesid on soovitav väetada spetsiaalsete orhidee väetistega. Väetatakse täies elujõus taimi kasvuperioodil 2
Õisikuvarre uinuvatest pungadest võib taim ajada välja nn tütartaimed. Väetamine Kasvuperioodil väetada 2-3 korda kuus, talvel (märtsist oktoobrini) 1-2 korda lahjendatud orhideeväetisega. Õitsvatele toalilledele mõeldud väetist tuleks lahjendada 4 korda. Ümberistutamine Istutamise võib ette võtta 2-3 aasta järel, kui muld on muutunud pudiks ja taim ei õitse. Hea on oodata seni, kuni lehestiku keskelt hakkab kasvama uus leht. Istutatakse kevadel spetsiaalselt epifüütsetele orhideedele müüdavasse mulda, mis koosneb kooresegust. Samas võib mulla ka ise segada võttes 5 osa männikoort, 2 osa freesturvast, 2 osa tammelehti, 1 osa kruusa lisades puusöetükke. Enne istutamist niisutada muld, sest peale seda ei kasteta taime nädala jagu, vaid piserdatakse. Niiskus säilib paremini, kui ajutiselt panna läbipaistev kilekott taimele peale (toesta pulkadega). Kuna juured tahavad valgust, tuleks istutamisel kasutada läbipaistvat potti ning mitte suruda neid poti sisse
toe vahele väike vahe. Probleemid · Õied võivad ära kukkuda, kui temperatuur on liiga madal, valgust on vähe, taim on tuuletõmmet saanud, taimel on transpordistress, siis õiepungad kärbuvad ja langevad ära. · Tihti juhtub see, kui õiepungad on juba suuremad kui hernetera. Põhjus ei pruugigi selguda. · Kui nii juhtub siis tuleks õievars kolmanda sõlmeni tagasi lõigata ja oodata uute õitepungade moodustumist. Kahjurid · Põhiline ohi orhideedele on kilptäid ja viinamarja- kilpäid, mitmed lestad ja harvem ka muud ripstiiblased putukad. · Juurte ja lehtede kahjustusi võib ravida aktiivsöega. Aktiivsüsi raskendab kahjuritel taimesse tungimist. · Üha üldisem nuhtlus on ka seenesääsed. Vahel on probleemiks ka teod või viirused ning nende tõttu tuleb hävitada ka hernetera suurused õiepungad. · Taimede transport kiles võib põhjustada seente rünnakut. · Kui eemaldada aiariistadega kahjustatud otsi, siis tuleb
Aeg-ajalt võib taime piserdada, eriti keskküttega ruumis, sest taim vajab palju õhuniiskust. Temperatuur on soovitav hoida 18-25 kraadi juures. Suvel talub ka kõrgemat temperatuuri. Õiepungade tekkimisel võib hoida jahedamas, 15-17 kraadis ruumis paari nädala vältel. Mitte jätta tuuletõmbe kätte. Kuukingale võib mulla ka ise segada, võttes 5 osa männikoort, 2 osa freesturvast, 2 osa tammelehti, 1 osa kruusa lisades puusöetükke. Samuti on spetsiaalselt epifüütsetele orhideedele müüdavat mulda, mis koosneb kooresegust. 3.3 Valgusnõuded Kuuking nõuab valget kasvukeskkonda, kuid samas ei tohi hoida otsese päikesevalguse käes, sest muidu tekivad lehtedele laigud. Seega sobivad hästi lääne- ja idapoolsed ruumid. Talvel tuleks Eesti tingimustes panna taim valgusrikka akna peale ja püüda anda lisavalgust nii, et taim saaks valgust kokku 10-14 tunni jooksul ööpäevas. 3.4 Paljundamine Jagamise teel. Kui taim ei õitse enam, võib ta kasvatada tütartaime
annaabi.ee 
