Vaatamisväärsused Kauneim vatamisväärsus on Võru-Petseri ürgorg Palumaa lõunaosas,mille veerusid kaunistab hulk liivakivipaljandeid. Laialt tuntud on ka Härma müürmägi,mis on ilusaim Piusa äärseist liivakaljudest. Tuntumad paljandid on veel Tamme müür Vokil ja Mõldri müürmägi. Samuti on vaatamisväärsusteks Valgjärv ja Mustjärv-üks oma läbipaitva vee ja teine pruuni vee pooles .Omapärane oma tekkelt on orglaht. Taimetarku peaks kindlasti huvitama stepitaimede rohkus Lutepää liivikus. Lk 4 Referaat Palumaa Nimi: Kasutatud kirjandus Raamat ,,Eesti maastikud" www.wikipedia.org Lk 5 Sisukord Lk.1.......................................... Paiknemine eestis, Geoloogline ehitus, Pinnamood. Lk.2.........................................
Siinsetes metsades pesitseb palju kodukakkusid. VAATAMISVÄÄRSUSED Kauneim vatamisväärsus on Võru-Petseri ürgorg Palumaa lõunaosas,mille veerusid kaunistab hulk liivakivipaljandeid. Laialt tuntud on ka Härma müürmägi,mis on ilusaim Piusa äärseist liivakaljudest. Tuntumad paljandid on veel Tamme müür Vokil ja Mõldri müürmägi. Samuti on vaatamisväärsusteks Valgjärv ja Mustjärv-üks oma läbipaitva vee ja teine pruuni vee pooles. Omapärane oma tekkelt on orglaht. Taimetarku peaks kindlasti huvitama stepitaimede rohkus Lutepää liivikus. Turiste peaks ka huvitama ajalooline piirkond ning setude asuala Pihkva järvest edelas-lõunas. KASUTATUD ALLIKAD Ivar Arold ,,Eesti maastikud" http://www.hkhk.edu.ee/maastikud/Palumaa http://eope.khk.ee/oo/2011/estonian_landscapes/palumaa_plateau. html
Peipsi, järv Ida-Euroopa lauskmaa loodeosas Peipsi nõos Eesti ja Venemaa piiril, suuruselt (3555km²) Euroopas 4. ja maailmas 53. kohal. Põhja-lõuna sihiline, liigestub kaheks suureks järveks põhjas Suurjärv ja lõunas Pihkva järv ning neid ühendavaks väinalaadseks Lämmijärveks. Rannajoon on enamasti sirge, liigestunum on idarannikul paiknev rohkete neemede ja lahekestega Remda (Rämeda) poolsaar, omapärane on Pihkva järve loodeossa suubuv Värska orglaht. Saari 35 (5 asustatud), peale nende Velikaja jõe suudmes umbes 40 deltasaarekest. Vesikond Vesikond koos Peipsiga 47800km² - jaotub Venemaa, Eesti ja Läti vahel (vastavalt 27917, 16323 ja 3560km²), ligi 57% valgalast moodustab Velikaja ja 22% Emajõe jõgikond; kokku suubub Peipsisse 237 jõge, oja ja kraavi (arvestamata Velikaja ja Emajõe suudmeharusid), Eestis 41. Välja voolab ainult veerohke Narva jõgi. Hüdrograafiliselt moodustavad
Mineraalaineterikkad, toit- ja humiinainetevaesed. Palju esineb Pandivere kõrgustikul. Soolatoitelised e halotroofsed – 1,4 %. Halogeeniderikkad ja humiinainetevaesed. Peamiselt Rannajärved. Rauatoitelised e siderotroofsed – 0,2 %. Suuruselt Euroopa 4. ja maailmas 53. kohal. Pindala 3555 km; Liigestub Suurjärveks, Pihkva järveks ja Lämmijärveks; Keskmine sügavus 7 m; Suurim sügavus 15,3 m Lämmijärves; Rannajoon sirge - Remda ps. ja Värska orglaht; Saari 35 (suurim Piirissaar); Suubub 237 jõge - suuremad Velikaja ja Emajõgi; Velikaja 57% valgalast; Veetaseme kõikumine 28-31 m-ni; Vesi vahetub 2 aasta jooksul. Tekitas Võrtsjärve jääkeel; Esineb 4-5 saart (tuntuim Tondisaar); Läbivooluline (Väike-Emajõgi, Õhne, Tarvastu, Tänassilma ja Rõngu jõgi, välja voolab Emajõgi); Keskmine veetase 33 m; Keskmine sügavus 2,8 m; Suurim sügavus 6m. 25. Eesti põhjavesi, veekihid
Peipsi, Peipsi-Pihkva järv, järv Ida-Euroopa lauskmaa loodeosas Peipsi nõos Eesti ja Venemaa piiril, suuruselt (3555 km2) Euroopas 4. ja maailmas 53. kohal. Põhja–lõuna- sihiline, liigestub Suurjärveks (põhjas) ja Pihkva järveks(lõunas) ning neid ühendavaks Lämmijärveks. Rannajoon enamasti sirge, liigestunuim on idarannikul paiknev rohkete neemede (Raskopel, Podborovje, Pnevo, Mtež) ja lahtedega Remda (Rämeda) poolsaar, omapärane on Pihkva järve loodeossa suubuv Värska orglaht. Saari 35 (5 asustatud), peale nende onVelikaja jõe suudmes umbes 40 deltasaarekest. Järvel on suur vee-, kala- ning puhkemajanduslik tähtsus. Vesikond – koos Peipsiga 47 815 km2 – jaotub Venemaa, Eesti ja Läti vahel (vastavalt 27 264, 16 240 ja 4311 km2), ligi 57% valgalast moodustab Velikaja ja 22% Emajõe jõgikond; kokku suubub Peipsisse 237 jõge, oja ja kraavi (arvestamata Velikaja ja Emajõe suudmeharusid), Eestis 41. Välja voolab ainult veerohke Narva jõgi.
annaabi.ee 
