Oli ta siis mingi hõimu, gildi või küla liige. Modernismi ajal muutusid valikud keerulisemaks, indiviid hakkas uurima iseenda suunda ning tugeva identiteedi vajadus suurenes. Oli vaja positsioneerida end mitte võrdsena võrdsete seas vaid erilisena. Identiteet oli mureallikaks, mille nõrkust võib nimetada identiteedi kriisiks. Kuivõrd identiteedi idee võis inimene endale avastada tarbijaühiskonna info ja meedia kaudu, võime kahtluse alla seada ka modernse identiteedi orginaalsuse. Selles suhtes võime postmoderni mõista ärkamisena illusioonist, et inimene võib massimeedia- tarbimisühiskonnas endale kujundada individuaalse identiteedi. Postmodernses ühiskonnas on hakatud identiteeti suhtuma kui müüti või lingvistilisse konstruktriooni.
sajandi üks silmapaistvam prantsuse helilooja ja andekas pianist, kelle looming on veel tänapäevalgi väga kõrgelt hinnatud. Tema rikkalik muusikapärand on väga kaunis ja puhas, kus ei leidu liigset pahatahtlikust ega kriitikat ja ühiskonda lõhestavaid tunnusjooni. Kuulus Vene filosoof Vladimir Jankélévitch on Raveli loomingu kohta öelnud: ,,Ravel on helilooja, kes ei lasknud end täielikult mõjutada mitte ühestki kunstisuunast, vaid suutis säilitada loomingus just omase orginaalsuse" (Wikipedia, 2011). 3 Kasutatud kirjandus: 1. Wikipedia (26.05.2011). Külastatud 30.05.2011, aadressil http://en.wikipedia.org/wiki/Maurice_Ravel 2. Lepik, J. (27.04.2009). Maurice Ravel Külastatud 29.05.2011 aadressil http://www.annaabi.com/materjal-16122-maurice-ravel 3. Real (18.10.2010). Maurice Ravel 1875-1937 Külastatud 29.05.2011 aadressil http://www.annaabi.com/materjal-41573-claude-debussy-maurice-ravel 4. Lillo, A. (09.05.2001)
sõprade seas. Oli ta siis mingi hõimu, gildi või küla liige. Modernismi ajal muutusid valikud keerulisemaks, indiviid hakkas uurima iseenda suunda ning tugeva identiteedi vajadus suurenes. Oli vaja positsioneerida end mitte võrdsena võrdsete seas vaid erilisena. Identiteet oli mureallikaks, mille nõrkust võib nimetada identiteedi kriisiks. Kuivõrd identiteedi idee võis inimene endale avastada tarbijaühiskonna info ja meedia kaudu, võime kahtluse alla seada ka modernse identiteedi orginaalsuse. Selles suhtes võime postmoderni mõista ärkamisena illusioonist, et inimene võib massimeedia-tarbimisühiskonnas endale kujundada individuaalse identiteedi. Postmodernses ühiskonnas on hakatud identiteeti suhtuma kui müüti või lingvistilisse konstruktriooni. 5 Ajajärgud hierarhiates Iga progress, ajaline või muul viisil reastatud hierarhia näib läbivat järke (ajajärke). Laste
Mis on tekstiline teadmine? kogu teadmiste valdkond (ajalugu, kirjandusteadus, filosoofia jne) on tekstiline teadmine. Ei keskenduta tekstide tähenduse leidmisele, vaid sellele, kuidas on tekst pandud tähendama seda, mida ta tähendab. Keele umbusaldamine keelt ei saa usaldada, kuna sellel on pealesurutud tähendus Jameson: postmodernistlik kultuur kui hiliskapitalismi loogika, pinnapealsus, pastiss kui tühi paroodia. Postmodernistlik kultuur > lamedus, Pinnapealsus, orginaalsuse puudumine Pastiss kui tühi paroodia: nn. `surnud stiilide' imiteerimine. Pastiss teos, mis teadlikult jäljendab ühe või mitme kirjaniku, koolkonna, ajastu stiili, sõnavara ja lausestust. Paroodia mänguline teiste teoste jäljendamine. Baudrillard: tarbimine kui postmodernistliku kultuuriidentiteedi üks põhialuseid (kriitilises võtmes). Baudrillard: simulaakrum, reaalsuse mutatsioonid postmodernistlikul ajastul, informatsioonikülluse mõju, originaali võimatus.
Oli ta siis mingi hõimu, gildi või küla liige. Modernismi ajal muutusid valikud keerulisemaks, indiviid hakkas uurima iseenda suunda ning tugeva identiteedi vajadus suurenes. Oli vaja positsioneerida end mitte võrdsena võrdsete seas vaid erilisena. Identiteet oli mureallikaks, mille nõrkust võib nimetada identiteedi kriisiks. Kuivõrd identiteedi idee võis inimene endale avastada tarbijaühiskonna info ja meedia kaudu, võime kahtluse alla seada ka modernse identiteedi orginaalsuse. Selles suhtes võime postmoderni mõista ärkamisena illusioonist, et inimene võib massimeedia- tarbimisühiskonnas endale kujundada individuaalse identiteedi. Postmodernses ühiskonnas on hakatud identiteeti suhtuma kui müüti või lingvistilisse konstruktriooni. L.H.O.O.Q (Marcel Duchamp 1919) Bride (Marcel Duchamp 1937) Asjade maailmas