Toitumistüüp on organismide toitumisliigituse põhiüksus, kus lähtutakse toitumistüüpide eristamisel eluks vajaliku energia ja orgaaniliste ühendite sünteesiks vajaliku süsiniku allikaist. Energiaallika järgi jaotatakse organismid fototroofideks, kes kasutavad Päikese valguseenergiat ja kemotroofideks, kes kasutavad keemiliste ühendite oksüdeerimisest saadavat energiat. Süsinikuallika jargi jagunevad organismid litotroofideks, kes saavad süsinikku peamiselt süsinikdioksiidist ja organotroofideks, kes saavad süsinikku orgaanilistest ühenditest. (EE nr.9 lk. 455) Paljud bakterid toituvad surnud elusorganismidest. Seetõttu täidavad bakterid kõigi elusolendite seisukohalt elulise tähtsusega ülesannet - nad teevad võimalikuks kõdunemise. Ilma bakterite tegevuseta ei jätkuks mullas taimedele enam toitu, taimedeta aga ei saaks elada ka loomad. Kui mõni loom sureb, siis juhtub see arvatavasti mõne viiruse või bakteri põhjustatud haiguse tulemusena
ehitab anabolismi reaktsioonides üles mikroobiraku. Mikroobide toitumine toimub energia neeldumisega. Rohkem kui teised elusolendid sõltuvad mikroobid oma elutegevuses väliskeskkonna tingimustest. Mikroobide ainevahetusprotsesside ulatus ja kiirus on tagatud: võimalike energiaallikate laia diapasooniga; paljude ensüümide olemasoluga erinevateks ainevahetusprotsessideks. Mikroobid jaotatakse energiaallikate alusel organotroofideks, litotroofideks, fototroofideks ja paratroofideks (tabel 2). Tabel 2 Mikroobide energia ja süsiniku allikad. Mikroobigrupp Süsiniku allikas Energia allikas Organotroofid Orgaanilised ained orgaaniliste ühendite (suhkrud, (eksratselluaarsed parasiidid) aminohapped) red-oks reaktsioonid Litotroofid (väliskeskkond) Anorgaanilised ained (CO2) anorgaanilise aine (süsinikdioksiidi,
Fotosünteesivad purpur ja rohebakterid kasutavad fotosünteesil vee asemel väävelvesinikku ja hapniku ei eraldu. Mikroobide toitumine toimub energia neeldumisega. Rohkem kui teised elusolendid sõltuvad mikroobid oma elutegevuses väliskeskkonna tingimustest. Mikroobide ainevahetusprotsesside ulatus ja kiirus on tagatud: *võimalike energiaallikate laia diapasooniga *paljude ensüümide olemasoluga erinevateks ainevahetusprotsessideks. Mikroobid jaotatakse energiaallikate alusel organotroofideks, litotroofideks, fototroofideks ja paratroofideks. Mikroobide toitumiseks on vajalikud ligi 30 elementi, millest 6 ainet suuremas hulgas: süsinik , lämmastik , vesinik , väävel ja fosfor. Neist kõige tähtsam on süsinik. Mikroobiraku seina ja tsütoplasma sünteesiks vajavad mikroobid peale eelpool nimetatust kuue elemendi veel rohkesti mineraale: kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi ja rauda. Vajadus
Fakultatiivsed anaeroobid kasutavad hapniku olemasolul seda rakuhingamisel. Kui nende keskkonnas puudub hapnik, toimub käärimine. Obligatoorsetele anaeroobidele on hapnik mürk. Mõned obligatoorsed anaeroobid on kääritajad, teised liigid saavad energiat anaeroobse hingamisega, mille korral on elektronide lõppaktseptoriks hingamisel hapniku asemel mõni muu anorgaaniline molekul. Raku energeetilises metabolismis kasutatava elektroni päritolu järgi jaotatakse bakterid litotroofideks ja organotroofideks. · Litotroofid kasutavad elektroni andjana anorgaanilisi ühendeid (raua-, väävli-, vesiniku-, mangaani-, antimonibakterid ja nitrifitseerijad). · Organotroofid kasutavad elektroni andjana orgaanilisi ühendeid. Bakterid täidavad kõigi elusolendite seisukohalt elulise tähtsusega ülesannet: nad teevad võimalikuks hapniku, süsinikdioksiidi ja lämmastikuühendite varude korduva kasutamise. Kui bakterid ei põhjustaks surnud organismide kõdunemist, ammenduksid mulla toiduvarud.
üles ehitada. Vastavalt energia saamise ja kasutatava süsiniku järgi jaotatakse organismid rühmadesse. Baktereid, mis kasutavad energiaks valgust, nimetatakse fototroofideks (tsüanobakterid). Baktereid, mis ei ole võimelised valgust energiaallikaks kasutama vaid saavad energiat oksüdeerimise abil, nimetatakse kemotroofideks. Baktereid, mis energia saamiseks oksüdeerivad anorgaanilisi ühendeid, nimetatakse litotroofideks. Neid, mis oksüdeerivad orgaanilisi ühendeid, nimetatakse organotroofideks. Teisiti öelduna, litotroofid kasutavad elektronidoonoriteks anorgaanilisi ühendeid ning organotroofid orgaanilisi ühendeid. Süsiniku kasutamise järgi jaotatakse bakterid autotroofideks ja heterotroofideks. Autotroofid suudavad fikseerida anorgaanilist süsinikku CO2 (süsinik-hapnik side). Heterotroofid saavad süsiniku orgaanilistest süsinikallikatest (süsinik-vesinik sidemetega molekulid). Enamik baktereid on heterotroofid.
annaabi.ee 
