elundkonnad. Mesodermis arenevad välja tugi- liikumis-, vereringe-, eritus- ja sigimiselundkond ning entodermis arenevad välja seede- ja hingamiselundkond ning ektodermis närvisüsteem, meeleelundid, naha ja suu epiteelkude, küüned, karvad . 22. päeval alustab tööd süda ning umbes samal perioodil algab silmade areng. Gastrulatsioonile järgneb histo- ja organogenees ning selle algusaeg varieerub. Histogeneesis toimub kudede teke ning organogeneesis toimub kehaosade, organite ja organsüsteemide moodustumine. See toimub ämmaemandate arvestuse järgi kuuenda ja kümnenda nädala vahel. Kui see läbi saab, on embrüo kirjaklambri pikkune ja tal on määratluse järgi keha kõik organid ja struktuurid juba ,,üldjoontes äratuntaval kujul" olemas. Lootekestad ja lootevälised elundid Lootekestadeks nimetatakse ajutis organeid, mis tagavad normaalse lootelise arengu.
õlaga. Laminiinid moodustavad võrgustikke ja seostuvad rakkude pinnal olevate retseptoritega (põhiliselt integriinid ja mitteintegriinid, mis on raku tsütoplasmapoolsed valgud, mille külge kinnitub ECM süsteem), kinnitades rakke basaalmembraanile. Funktsioon: laminiinid on ECMi aktiivseimad komponendid, nende kaudu levivad signaalid. Laminiini retseptorid on vajalikud paljude füsioloogiliste protsesside toimumiseks ja mängivad suurt rolli varases embrüonaalses arenemises ja organogeneesis. Peale selle mõjutavad need teiste kudede funktsioneerimist. Lamininopaatiad: mutatsioonid laminiini alaosasid kodeerivates geenides võivad põhjustada tõsiseid basaalmembraanide defekte ja mitmeid haigusi (nt kartsinoomide e epiteelkoe vähi korral esineb laminiin-10 kaotus ja laminiin-5 ebaregulaarne ümberasetus vähi sissetungivas ääres; lihasdüstroofiad tekivad laminiin-2 ja -4 (laminiini alfa2-ahela geenis) esinevate mutatsioonide
c) rakkude bioloogiline staatus pole lõplikult paika pandud (võivad üle minna potentsiaalselt teiste kudede koostisesse) 2) Spetsiifiline a) käivitub kindlate koeomaste valkude süntees (lihasrakkudes lihasvalkude süntees) b) rakud omandavad kindla kuju c) üleminek teistesse kudedesse on blokeeritud d) kujuneb kindel rakkude paigutus koos rakkude vaheainega ORGANITE KUJUNEMINE e. ORGANOGENEES Mitte kasutada näitena närvisüsteemi arengut, sest see kõige keerulisem!! Organogeneesis on 3 olulist mehhanismi: 1) Rakkude kiire hukkumine mitoosi blokeeringu tõttu 2) Rakkude ümberpaiknemine kujuneva organi piires 3) Rakkude mitootilise aktiivsuse jätkumine NT: Labakäe kujunemine jäsemepungast (nagu rusikasse pandud käsi). Peavad kujunema sõrmed ja sõrmevahed. Sõrmevahede kujunemine: a) mitoos blokeerub, rakud surevad ja lüüsuvad b) osa rakke migreerub tulevaste sõrmede alale; Sõrmede kujunemine: a) nende
neurulatsioon Konvergentne neurulatsioon Rakud interkaleeruvad üksteisega konvergeerudes (koonduvus) pikiteljel, mistõttu kudede laius väheneb ja pikkus suureneb – ekstensioon (nt neuraalplaadi pikenemine neurulatsioonil) Protsess, mil moodustuv kude korraldatakse ümber läbi rakkude liikumiste konvergeerudes (kitsendades) piki ühte telge ja pikendades piki teist telge (oluline gastrulastioonis, neurulatsioonis, organogeneesis, kehatelgede pikendamisel) Inimese neurulatsioon Embrüo peapoolne osa areneb kiiremini kui sabapoolne piirkond, mistõttu neuraaltoru sulgumine algab piki A-P telge anterioorsemast poolest Neuraaltoru ajutiselt avatud otsi nimetakse vastavalt anterioorseks neuropooriks ja posterioorseks neuropooriks 65. Kuidas toimub neuraaltoru dorsaalne/ventraalne polarisatsioon (BMP, SHH) Imetajate neuraaltoru anterioorsesse ossa moodustub esialgu kolm
rakkude ja rakuvaheaine paigutus ja vahekord, üleminek ühest koest teise on blokeeritud, antakse spetsiifiline kuju, eristunud rakutüüpides avaldud 5- 10% geenidest, (ÜLEJÄÄNUD GEENID ON IKKA OLEMAS EGA NAD KUSKILE EI KAO). Kas oskavad nimetada eritüübilisi rakke ja nende valke (naha rakud kollageen ,lihasrakud- müosiin jne). 43 Organogenees ehk organite kujunemine Organogeneesis on 3 tüüpi mehhanisme 1. Rakkude valikuline jagunemine, 2. Rakkude valikuline hukkumine, 3. Rakkude ümberpaigutumine. Jäsemepungast sõrmede ja sõrmevahede kujunemine. Esiteks peavad eristuma sõrmevahed, saavad tekkida 2 variandiga a.) sõrmevahealadel olevad rakudes blokitakse mitoos ning rakud hukkuvad ja lüüsitakse, b.) ümberpaiknemine, sõrmevahealadel paiknevad rakud paigutatakse ümber. Sõrmedealadel olevates rakkudes mitoos jätkub, kuid mitte igavesti
annaabi.ee 
