soolasis), kuivas kliimas, kus aurumine intensiivne, mulla läbiuhtumist eriti ei toimu. Solontsakid- kuivuse tõttu liigub põhjavesi pinnases üles, aurub, jätab mulla pinnale lah. soolad(koguneb kihina maapinnale), esineb peam (pool)kõrbetes, kujuneb sooli sisaldavad ja soolalembeste taimedega ala. 10.geoloogilised protsessid- jõeorgude lammimullad, millele kannab üleujutus aineid juurde, ka laugetel mererandadel kannab vesi nt Na ja Cl. Organogeense tekkega on soomullad- kuj kõrge põhjavee tasemega veega küllastunud aladel, kus org aine ladestub min osa pinnale. Mulla degradatsioon- inimtegevuse poolt põhjustat mulla kahjustumine/hävimine. Jaotub 4ks: erosioon, deflatsioon, füüsikal ja keemil degradatsioon. Erosioon- pinnase ärakanne vooluvee poolt(tugev vihmasadu, lumesulavesi) kui vesi ei suuda maapinda imbuda, kallakpindadel, hõreda taimestikuga aladel.
1111 Kood: 1722 KKT= JK PL= KU Eraldusi: 3730 Number of compartments K= 1 Kultuur Seeded or planted OHOR= 4 Mulla organogeense Thickness of organic horisondi tüsedus, cm layer of soil, cm Mudeli parameetrid H50= 19,40 D50= 18,8 M50= 247,1 BH2= 1,71 BD2= 1,54 BM2= 2,2 BH1PL= 12867 BD1PL= 9805 BM1PL= 875924
kahanemine, nende vabanenud põhjal tekkisid suured tasandikud, neid iseloomustab peeneteralisest settest pinnakate. Pind oli halvasti vett läbilaskev, tekkis kergesti liigniiskus. Jääserva taandumisel jääseljandike paljandumine, said tekkida lood ehk alvarid. Välja kujunesid ka jõgede orud, jõgede võrgustik, soodustas mitmete taimede levikut, kujunema hakkasid lammimetsad ja -niidud. Erinevatel kivimitel hakkas tekkima muldkate, kuna toimus ka soostumine, siis turba ja organogeense pinnakatte tekkimine on ka oluline. Mere taandumise ja peale tungimise tagajärjel muutus rannajoon, oluliselt mõjutas ranniku taimkatet. 8000 7000 aastat tagasi Balti jääpaisjärve ja ookean ühinesid subarktilise kliimastaadiumi lõpus, tekkis Joldiameri. Algas preboreaalne kliimaperiood, kliima soojenes ja muutus niiskemaks. Juuli keskmine temperatuur oli 10 - 12 kraadi. Eestis hakkasid kiiresti levima kaasikud ja männikud. Levisid jalakad, kuuske oli vähe.
Erandiks on intensiivselt ja pikaajaliselt kuivendatud soometsatüübid, millede taimkate sarnaneb täielikult arumetsade omale ja kus sootaimede osa eluskattes on alla 20%. Niisuguseid metsamaid käsitletakse kõdusoo kasvukohatüüpidena. Skeemil on need kujutatud eraldi koos üleminekuastmetega, milledeks on kuivendatud soometsatüübid. Tüüpide määramine toimub nii kasvukoha kui metsakoosluse omadusi arvestades. Mullaomadustest on kõige informatiivsemaks organogeense, huumus- ja leethorisondi esinemine või puudumine, tüsedus ja iseloom. Puistu liigilise koostise informatiivsust on vähendanud kultiveerimine ja raied. Eestis võivad looduslikeks enamuspuuliikideks olla kuusk, mänd, sookask ja sanglepp. Puurinde tüpoloogiline informatiivsus tõuseb, kui arvestada peale koostise ka produktiivsust. Metsatüüpide rühmitamine Metsade kasvukohatingimusi on mitmesuguseid, sellepärast on ka metsatüüpe palju
Erandiks on intensiivselt ja pikaajaliselt kuivendatud soometsatüübid, millede taimkate sarnaneb täielikult arumetsade omale ja kus sootaimede osa eluskattes on alla 20%. Niisuguseid metsamaid käsitletakse kõdusoo kasvukohatüüpidena. Skeemil on need kujutatud eraldi koos üleminekuastmetega, milledeks on kuivendatud soometsatüübid. Tüüpide määramine toimub nii kasvukoha kui metsakoosluse omadusi arvestades. Mullaomadustest on kõige informatiivsemaks organogeense, huumus- ja leethorisondi esinemine või puudumine, tüsedus ja iseloom. Puistu liigilise koostise informatiivsust on vähendanud kultiveerimine ja raied. Eestis võivad looduslikeks enamuspuuliikideks olla kuusk, mänd, sookask ja sanglepp. Puurinde tüpoloogiline informatiivsus tõuseb, kui arvestada peale koostise ka produktiivsust. 29 Metsatüüpide rühmitamine
annaabi.ee 
