kantud ühisesinduse põhimõte), vt TsÜS § 34 lg 4). Juriidilist isikut võivad õigusvastaste tegudega (sh. õigusvastase kahju tekitamisega) kohustada nii organite liikmed kui ka abilised (täitmis- ja sooritusabilised). Abiliste käitumise eest vastutab juriidiline isik nagu oma käitumise eest (TsÜS § 132- vastutus teise isiku eest) · Organi liikme õiguslik seisund ja tema tegude omistamine juriidilisele isikule (TsÜS § 31 lg 5) 1. Organiteooria (O. Gierke). 2. Esindajateooria (F.C. von Savigny). Organiteooria on domineeriv, kuna tagab parimal viisil hüvede ja vastutuse korrelatsiooni (vt TsÜS § 31 lg 5). Organiteooria kohaselt on organi tegevus juriidilise isiku enese tegevuseks. Käitumisel omistamisel juriidilisele isikule on oluline, et organi (liikme) käitumine oleks seotud tema sisemiste ülesannetega juriidilise isiku ees ning see oleks väliselt äratuntav.
Organi liikme õiguslik seisund ja tema tegude omistamine 1. Inimene (va inimese organid, mis võivad erandina olla õiguse objektiks). juriidilisele isikule (TsÜS § 31 lg 5) 2. Tegemist on üldiste hüvedega, nt avameri, õhk, voolav vesi. 1. Organiteooria 3. Teatud õigused. Need, mida ei ole võimalik üle anda, nt vanemlikud õigused, autori mittevaralised õigused. 2. Esindajateooria Vara- isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum.
avalik-õigusliku JI õigusvõime tekib seaduse ettenähtud ajast TsÜS §26 lg3 õigusvõime lõppeb juriidilise isiku kui õigussubjekti lõppemisega; eraõiguslik kustutab end registrist TsÜS §45 lg2 ja avalik-õiguslik lõpeb seadusest tulenevalt TsÜS §45 lg2 eraõigusliku JI õigusvõime pole seotud tema eesmärgiga, avalik-õiguslikul on JURIIDILISE ISIKU TEOVÕIME: JI teovõime on teha iseseisvalt ja kehtivalt tehinguid Organiteooria – teovõime realiseerimiseks on oluline organite olemasolu Organ erineb esindajast, ega ei ole iseseisev õigussubjekt ESINDUSORGAN JURIIDILISE ISIKU TEOVÕIME REALISEERIJANA: esindusorganid (juhatus ja seda asendav organ); TsÜS §34 lg1 alusel on esindusorgan seaduslik esindaja; TsÜS §34 lg2 JI saab esindada reeglina iga juhatuse liige või asendav organi liige mitteesindusorganid (muud juhtorganid ja üldkoosolek) ORGANI TEGEVUSE OMISTAMINE JURIIDILISE ISIKULE:
üksused tagavad ülesannete täitmise ja järelevalve - funktsionaalne ülesannete üleandmine. Ül antakse üle, kuid selle täitmine ei toimu vaba turumajanduse süsteemis. Avalike ülesannete üleandmine eraõiguslikele isikutele ja ülesannete täitmise allutamine täies ulatuses vabale konkurentsile – materiaalne avalike ülesannete üleandmine. Sisuliselt riik loobub ülesannete täitmisest ja selle täitmise tagamisest. Haldusorgan Normativistliku organiteooria rajaja H. Kelsen käsitles organina kõrgema astme normi poolt määratud madalama astme normi loojat. Avaliku halduse kandjad on õigusvõimelised, neil on küll õigusvõime, kuid puudub teovõime. Tegutsema on suutelised aga üksnes inimesed, kes realiseerivad haldusekandjate õigusi ja kohustusi. Haldusekandja ja inimeste ühendamine toimub õigustehniliselt haldusekandja organi kaudu. Organ on õiguslikult loodud haldusekandja asutus, millel on kindel pädevus.
Seega riigihaldus laiemas tähenduses (haarab nii vahetu kui ka kaudse riigihalduse) kujutab endast tegelikult avalikku haldust. Seda teostatakse avalikes huvides. Järgnevad skeemid annavad ülevaate haldusorganisatsioonist ja haldusekandjatest: §2. Haldusorgan 1. Haldusorgani mõiste ja tunnused Organi mõiste on riigi- ja õiguse teoorias üks põhjalikumalt läbitöötatud küsimusi. Vaatamata sellele esineb õiguskirjanduses väga erinevaid organi määratlusi. Normativistliku organiteooria rajaja Hans Kelsen käsitles organina kõrgema astme normi poolt määratud madalama astme normi loojat. Kuna tema õigusteoreetiline süsteem ei teinud vahet avaliku ja eraõiguse vahel, siis luges H. Kelsen avalik-õiguslike normiloojate kõrval organiteks ka kodanikke. A.T. Kliimann nimetas organiks õiguskorra funktsioonide avalik-õiguslikke teostajaid. Sellel alusel liigitas ta organeid legislatiiv- ehk seadusandlusorganiteks, haldusorganiteks ja kohtuorganiteks
Seega riigihaldus laiemas tähenduses (haarab nii vahetu kui ka kaudse riigihalduse) kujutab endast tegelikult avalikku haldust. Seda teostatakse avalikes huvides. Järgnevad skeemid annavad ülevaate haldusorganisatsioonist ja haldusekandjatest: §2. Haldusorgan 1. Haldusorgani mõiste ja tunnused Organi mõiste on riigi- ja õiguse teoorias üks põhjalikumalt läbitöötatud küsimusi. Vaatamata sellele esineb õiguskirjanduses väga erinevaid organi määratlusi. Normativistliku organiteooria rajaja Hans Kelsen käsitles organina kõrgema astme normi poolt määratud madalama astme normi loojat. Kuna tema õigusteoreetiline süsteem ei teinud vahet avaliku ja eraõiguse vahel, siis luges H. Kelsen avalik-õiguslike normiloojate kõrval organiteks ka kodanikke. A.T. Kliimann nimetas organiks õiguskorra funktsioonide avalik-õiguslikke teostajaid. Sellel alusel liigitas ta organeid legislatiiv- ehk seadusandlusorganiteks, haldusorganiteks ja kohtuorganiteks
annaabi.ee 
