Eesti riik on sobilik nendele, kes otsivad rahulikku elupaika Euroopas koos toreda elanikkonnaga ja paljude võimalustega äraelatumiseks. Eesti on riik, mis kannab hoolt oma elanikkonna eest nii heas kui halvas. Aga olenemata sellest on eri arvamusi sama palju kui Eestis elanikke. Kõikidel on eri muljed oma kodumaast ning sellega seonduvast elu-olust. Need muljed on seinast seina ja kohati väga vastakad. Eesti näol on tegu arenenud riigiga, mille tugitala põhineb organiseeritusel ja oskuslikul tegutsemisel. Meie riik ei ole iseseisvunud esimest korda. Ajaloost natuke. Esimest korda taasiseseisvuti 1918. Aastal, mil püsiti lausa 22 aastat iseseisvana. Selle sündmuse saavutamiseks nähti tohutul kombel vaeva, inimesed surid oma riigi eest, tehti riskantseid otsuseid ja eelkõige üritati kõigest väest. Kõik nulliti, kui 40. Aastal okupeeriti Eestimaa vene võimude poolt. Järgnes pikk periood musta vaikust, kuniks 1991. Aastal saavutati NSVL liidu
mistõttu see hakkab alt soojenema ja tekivad konvektsioonivoolud, tüüpiline on see külma frondi tagalas. Orograafilised äikesed tekivad labiilses õhumassis, kui see on sunnitud tõusma piki künka, mäe või mäeaheliku tuulepealset nõlva. (Wikipedia…22.11.2012.) 1.1.3. Äikese jagunemine rünksajupilvede organiseerumise järgi Rahvusvaheliselt kasutatakse äikeste klassifikatsiooni, mis põhineb rünksajupilvede organiseeritusel. Rünksajupilvedele on tüüpiline organiseerumine, st koondumine suuremateks kogumikeks. Organiseerumine saab toimuda siis, kui olemas on tuulenihe ja seotud on need tihti frontide ja tsüklonitega. Olenevalt organiseerumise astmest võib-olla äike lühi- või pikaealine, ohtlik või väheohtlik. Üldiselt organiseerumise astme suurenemisega muutub äike pikaealisemaks ja ohtlikumaks. (Wikipedia…22.11.2012.) Üheelemendiline äike ei ole organiseerunud
Kultuuriregioon- regioon: sarnaste tunnustega ala. Kultuuriregioon: sarnaste tunnustega ala, mis põhineb inimtegevusel. Kultuuriregiooni saab jaotada kolmeks: 1) vormiline- ala, kus mingi kultuuriline jälg on ühtne ehk kultuuriline homogeensus. Nt eesti keele rääkijate kultuuriregioon, rukki kasvatamine jne. Siiski on asi keerulisem. Kultuuriregioon võib peegeldeda rohkemaid tunnuseid kui üks. Nt eskmito kultuuriregioon põhineb keelel, religioonil, majandusel, sotsiaalsel organiseeritusel jne. samuti pole kultuurilistel avaldustel enamasti täpselt samasuguseid piire. Nt venelaste ja eestlaste kultuuriregioonid omavad ühiseid (toit) aga ka erinevaid (usk, keel) jooni. Piirid pole enmasti tervad ja kaks kultuuriregiooni pole samasuguse geo. Levikuga. Parem on rääkida piirialadest kui piiridest ning tuumaladest ja perifeeriast. 2) talituslik- pole enamasti kultuuriliselt homogeene. Tegemist on alaga, mis on organiseerunud poliitiliselt, sotsiaalselt või majanduslikult
ühikute arvuks sai Miller ,,maagilise arvu" 7 pluss/ miinus 2. Ühe seisukoha järgi on lühimälu vaadeldav kui piiratud mõõtudega laadimisplatvorm, kust infot püsimällu laetakse. Kui platvorm on täis ja ,,vana" infot pole jõutud püsimällu hoiule saata, läheb see vana info kaduma. Töötlustasandite teooria ja Baddeley seisukohtadega integreeritult võiks seda osa mälust nimetada töömäluks, mis on võrreldav piiratud võimetega pakkijaga. Informatsiooni organiseeritusel on suur tähtsus lühimälu mahu määramisel. Info lühimälus võib olla "kängitud". See tähendab, et suurem hulk detailset infot võib olla ,,pakitud" suhteliselt kompaktsesse ,,pakendisse". Känkimise tulemusena saame me info mällu salvestada (kodeerida) algseisundiga võrreldes tõhusamalt. Känkimise võimaluste näited: 1 4 9 1 6 2 5 3 6 4 9 6 4 8 1 1 4 9 16 25 36 49 64 81
annaabi.ee 
