Ahto Veerlik 1924--1989 Lõunastasin Leegioni relvavennaga Volgas. Äkki astus meie laua juurde võõras mees, võttis minu eest täis viinapitsi, jõi ära, vaatas ähvardavalt otsa, küsis: ,,Kus te Saksa ajal olite?" Nõnda kaks korda, kolmanda pitsi ajal tõmbasin talle vastu lõugu. ,,Tänan," pomises ta, ,,saagem tuttavaks: isehakanud elukunstnik Raimo Palla! Armastus ja janu juhivad maailma." ,,Mina tänan rohkem," laususin kergendustundega, ,,arvasin, et olete kompetentseist organeist." Ta naeris: ,,Mina ei ole võõrliik!" See vastus meeldis mulle, võtsin Palla tööle heinajahuagregaadi peale. Eks ta ikka üks boheemlane oli. Aga mina pidin salgama enese ära, kolhoosi agronoom, süüta süüdlane, laskma ennast pagulastel mõnitada, kui turismigrupiga Ameerikas käisin.
tööst. Valdavaks muutub puuduste nägemine koolis ja õpilastes. Siis, kui me sügavalt armastame oma kodumaad ja õpilasi, suudame üksikpuudustest üle olla ning täie pingega töötada tuleviku heaks. Kodumaa-armastus annab õpetajatele jõudu täita kõrgeid nõudeid, mis õpetajatele esitatakse. Näiteks kohusetunnet kasvatab lastes edukalt õpetaja, kes ise on kohusetundlik. Haridusorganite ja kooli juhtkonna nõudeid täidab püüdlikult õpetaja, kes neist organeist lugu peab. Õpetajate kodumaa-armastus väljendub tema ette seatud ülesannete kohusetruus ja loovas täitmises. Nendest ülesannetest on eriti oluline õpilastes optimismi ja positiivse enesetunnetuse kujundamine. Et seda ülesannet edukalt täita, peame ise olema optimistid ja nägema, kuidas elu areneb paremuse suunas. Seda on üsna raske teha, sest massikommunikatsioon võimendab tavaliselt puudusi meie elus. Armastagem oma õpilasi!
Tihti hakkab kerasviburlase koloonias mõni viburloom paljunema ja nii moodustuvad kerasviburlase sisse tütarkolooniad. Mõnedel viburloomadel on olemas ka valgustundlik silmtäpp, mille abil nad eristavad valgust ja pimedust. Kui sellised viburloomad tajuvad valgust, ujuvad nad selle poole. Enamik ainurakseid pole aga võimelised fotosünteesiks ja toituvad teistest elusolenditest - bakteritest ja ainuraksetest. Hulkrakse keha koosneb elundeist ehk organeist; elundid kudedest, koed rakkudest. Hulkrakse organismi moodul on elund, mis koosneb paljudest rakkudest; rakud on (nii üksikuis elundeis kui kogu kehas) spetsialiseerunud kudedeks. Ainuraksed on näiteks amööbid, silmviburlased, hulkraksed on taimed, loomad. 2. Epiteelkude katab keha või elundi välispinda, vooderdab kehaoosi seestpoolt või moodustab näärmeid. Epiteelkude koosneb peaaegu ainult rakkudest, rakkudevahelist ainet on minimaalselt
Kordamisküsimusi zooloogiast, rakendushüdrobioloogidele Loeng: Zooloogia alused 1. Ainurakse ja hulkrakse looma võrdlus: sarnasused, erinevused, näiteid Ainurakse olevuse kogu keerukas ehitus mahub ühe raku sisse (organellidena). Hulkrakse keha koosneb elundeist ehk organeist; elundid kudedest, koed rakkudest. Ainuraksetel, isegi prokarüootidel võib olla kah kolooniaid, aga koloonias on iga rakk omaette moodul. Hulkrakse organismi moodul on elund, mis koosneb paljudest rakkudest; rakud on (nii üksikuis elundeis kui kogu kehas) spetsialiseerunud kudedeks Sarnasused: mõlemal olemas elundid, tuum; paljunevad, neis toimuvad erinevad sünteesiprotsessid (nt sünteesitakse hulkraksetes erinevaid rakke, ainuraksetes aga
annaabi.ee 
