Asutajad ja ajalugu - Annavad edasi väärtused, hoiakud, nende nägemuse organisatsioonid. Väline keskkond - tunnustab organisatsiooni teatud tegevuste, toodete ja teenuste eest, mis viib erinevate hoiakute ja väätuste arendamiseni. Töötajad ja nende vahelised suhted - Toovad organisatsiooni kaasa teatud ootused, väärtused ja hoiakud. Töösuhted peegelduvad organisatsiooni põhitegevuse ja muutuvad hoiakuid ja väärtusi. (Kõik kokku on ORGAISATSIOONI KULTUUR) 7. Tagasiside ja selle vajalikkus Tagasiside on loomulik osa suhtlusest ja asendamatu koostöös. Vajalik on ta probleemide lahendamiseks, faktide objektiivne kirjeldamine, Teistesse kui võrdsetesse suhtumine, Empaatia. 8. Ettevõtte mõiste ja eesmärgid (formaalsed ja konkreetsed eesmärgid) Estivate on plaanipäraselt organiseeritud majandusüksus, mis toodab ja turustab materiaalseid esemeid või teenuseid. 9. Ettevõtte eesmärkide hierarhia
- kliendid - tarnijad (поставщики) - regulaatorid - strateegilised liitlased - Regulaatorid - organisatsioonid ja rühmitused, kes võivad kontrollida ja mõjutada organisatsiooni tegevust. Valitsuse poolt loodud regulaatorid - koskkonnakaitse, tervishoiu, töökaitse ja muud sarnased inspektorid. Inimese poolt algatatud regulaatorid - tarbijate liidud, roheliste ühendused jne. Organisatsiooni keskkonda iseloomustavad tegurid: 1) Keskkonna keerukuse määr - kui palju on orgaisatsiooni jaoks olulisi mõjureid ja kas need on sarnased või erinevad. 2) Keskkonna muutlikkuse määr - keskkonamõjurite muutumist ja püsimist teatud perioodil. - Eetika - üldtunnustatud kõlblusnormide süsteem - Eetiline dilemma -olukord, kus inimesel tuleb valida lahendusvariandite vahel, millest mõni on ebaeetiline või isegi illegaalne. - Eetiline otsus - üldkehtivate moraalinormide, seaduste, väljakujunenud ühiskondliku arvamuse ja tulevikuväljavaadetega.
interpreteerimist. Muutused on vajalikud selleks, e inimesel on kalduvus käituda nii, et ta saaks iseendast maksimaalselt lugu pidada. Hoiaku muutumist mõjutavad mitmesugused uue hoiaku esitaja ja esitamisviisi omadused. Arvestada tuleb uue hoiaku esitaja meeldivust, tema mõjukust, esitamise kanalit, kordamiste arvu, uudsust jne. Organisatsioonikäitumises võib hoiakute mõjutamine olla seotud töötajate hoiakute mõjutamisega, kuid ka toodete reklaami ja orgaisatsiooni üldsuhetega. Kõik need komponendid on terviku osad. Kui tahetakse mõjutada teiste inimeste suhtumist, tuleb arvesse võtta kõiki kolme. Inimeste mõjutamist seostatakse sageli hoiakute muutmisega. 4. Väärtsuhinnangute ülevaade. Erinevad väärtustüübid. Väärtushinnangud on üldised tõekspdamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinavates situatsioonides, st väärtushinnangud on teatud seisundite eelistamine teistele
projekte toetama. Gruppidega, kellel jaoks projekti tulemused toovad kaasa tulikaid muutusi, tuleb konsulteerida ja kompromisse otsida, et nende vastuseis ei ohtustaks projekti. Projekti sihtrühma(de)ks nimetatakse neid, kes otseselt kasutavad projekti tulemusi. Kõiki projektiga seotud gruppe, nii toetajaid kui potentsiaalseid vastaseid, nimetatakse sidusrühmadeks. Missugused on poliitilised suunad? Tuleb selgeks teha riigi, omavalitsuse orgaisatsiooni jt prioriteedid ning projekti eesmärkide kokkusobivus nendega. Näiteks, kui valitsuse prioriteediks on sotsiaalse heaolu tõstmine, siis või oletada, et ettevõtlust soodustavad projektid pälvivad tähelepanu. Parimateks allikateks poliitiliste eelistuste tuvastamisel on olemasolevad strateegilised dokumendid sõnastatud politiilised platvormid, programmid, arengukavad, tegevusplaanid jne. Missugused on väärtused ja põhimõtted?