Uueks keskuseks sai Sparta. Kreeka mütoloogias on Mükeene kohta vaid üks tuntud müüt: legendaarsest kuningast Agamemnonist, kes pöördus tagasi võidukast Trooja sõjast. Kodus ootas teda aga häving. Tema naine Klütaimnestra organiseeris koos oma armukesega Agamemnoni tapmise. Agamemnoni poeg Orestes tappis kättemaksus ema ja tolla kallima. Jumalad panid suguvõsale needuse, et seal kunagi rahu ei saadaks ja veritasu eest makstaks veritasuga. Zeus halastas siiski lõpuks Orestesele ja võttis talt needuse maha. Kreeka linnriikide välisilme. Arhailisel perioodil tekkis üle Kreeka u paarsada suuremat linnriiki. Linnriik koosnes kolmest osast. Keskne kindlustatud osa oli akropol, oli tavaliselt kõrgemal künkal, müüridega kindlustatud. Seal paiknesid tähtsamad asutused (templid, viljaait, jumalate ja jumalannade ohvrialtarid, tähtsamad riigiasutused, tähtsamate kodanike eluasemed). Teine osa oli all-linn, ümber akropoli. Seal paiknesid
Artorix vaatas teda armunud silmadega ning tüdruku ustavus jaarmastus venna vastu tegid Mirza noormehe silmis veel kallimaks ja veetlevamaks. Artorix tõstis peekri ja tegi ettepaneku juua Mirza, Spartacuse õe õnne peale. 15.PEATÜKK Pärast Publius Variniuse teist lüüasaamist hakati Kampaanias toimunu üle tõsiselt järele mõtlema. Variniuselt võeti õigust sõjapidamiseks gladiaatoritega ära ning see anti hoopis Gaius Anfidius Orestesele. Talle anti kolmekümne tuhande mehe suurune armee. Kevade tulekul asusid mõlemad väed üksteise vastu liikuma ja toimus tühine taplus, mille järel pidi Spartacus taanduma Formiaesse. Spartacus lahkus kaheksa leegioniga uuesti vaenlase vast, kui see ei võtnud väljakutset vastu. Seejärel piiras gladiaatorite juht Orestese laagri täiesti ümber ja asetas ta paratamatuse ette kas lahingusse astuda või nälga surra. Pärast
Minotaurosele. · Peastaap (lk 273) - Peastaabi osakonnad tegelevad pikaajalise ja keskpikaajalise planeerimise, ressursside planeerimise, väljaõppe planeerimise korraldamise ja kontrolli ning riigikaitselise tegevuse tagamisega. XV peatükk Spartacus saavutab võidu veel ühe preetori üle ja saab jagu rasketest kiusatustest Pärast Publius Variniuse teist lüüasaamist hakati Kampaanias toimunu üle tõsiselt järele mõtlema. Gaius Anfidius Orestesele anti kolmekümne tuhande mehe suurune armee. Kevade tulekul asusid mõlemad väed üksteise vastu liikuma. Lahing oli verine ja visa. Vastased võitlesid metsikult ilma mingisuguse ülekaaluta ühel või teisel pool. Lahing toimus nii, nagu Spartacus oli ette näinud Orester ründas Crixuse salka, tappes palju gladiaatoreid. Siis, kui Orestes arvas, et on Spartacuse ülekavaldanud, tormas traaklane oma väega roomlastele peale. Poole tunni pärast jõudsid lahingukohale Enomaiose leegionid
kultus inimeste kaitsja see, kes tapab maa, maajõud olid aga titaanid, kelle Zeus alistas. Apolloni tempel hakkas asuma Delfis, kus lahendati kõik kreeklaste probleemid. Apollon tappis mao ja lepitas Zeusi maaga. Seejärel viidi sisse maakummardamise kultus. Maa kehastas elujõudu, viljakust ja paika, kuhu lähevad surnute hinged. Delfi oraakel kuulutas välja surnute õigused, Apolloni preestrite kätte koondus juriidiline õigus (Apollon andis Orestesele loa oma ema tappa). Tekkis Demeteri kultus ehk maakultus. Demeter pani need, kes eluajal olid õilsad olnud Elüüsiumiväljadele elama, kui nad surid. Demeteri kultusekohaks oli Eleüse linnake Ateena lähedal, seal oli suur Demeteri tempel ja seal toimusid Demeteri müsteeriumid. Kultuse juures oli teatraalne element. Apolloni ja Demeteri kultused olid väga esoteerilised pühendatuid väga vähe. Demeteri ja Apolloni kultusel oli aristokraatlik iseloom. Tekkis vajadus demokraatlikuma
annaabi.ee 
