See kujunes lõplikult välja läänekristlikus kirikus 7-8 sajandil. Selles on alati peamised tekst ja sõnumid. Muusikaline väljenduslaad võib olla väga erinev,ulatudes ühele helile,teksti lugemisest liikuvate ja keerukate meloodiate laulmiseni. Gregooriuse laul on üldnimetus mille alla mahub palju mitmesuguseid esitusstiile, zanreid ja lauluvorme. Laul on ühehäälne ja saateta kuigi kirikutes kasutatakse ka tagasihoidlikku orelisaadet. Olenevalt liturgiast võib laulda üks laulja,lauljate grupp või terve koor mis sageli jaguneb kaheks vastakuti laulvaks rühmaks. Lauldi enamasti ladina keeles . Laulu rütm lähtub loomuliku kõne rütmist ning seetõttu taktimõõt puudub. Missa on igapäevane peamine jumalateenistus mille ülesehitus on keerulisem ja mis on seotud mitmete rituaalidega(nt armulaua jagamine) Missa ülesehitus on põhijoontes sama mis roomakatoliku kui ka luterlikus kirikus , jagunedes sõnaliturgiaks ja
Paavst Gregoorius Suur(elas 540. kuni 604.)juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgia korralduse.Ta ühtlustas jumala teenistuse tekstid, mis said ühtse lääneliku laulu ehk Gregooriuse laulu aluseks. Gregooriuse laul on ühehäälne, saateta, Ladina keelne, kaoliku kiriku jumalateenistusel kõlav laul, mille peamiseks osaks on tekst ja sõnum. Kirikus kasutati sageli tagasihoidlikku orelisaadet. Seda võis laulda üksi, grupiga või kooriga. Missa on katoliku kiriku igapäevane jumalateenistus, mis on seotud mõningate rituaalidega. Missa ülesehitus jaguneb kaheks, sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks. Sõnaliturgias lauldaks vaimulik laule ja loetakse pühakirja tekste ning kommentaare vaheldumisi. Armulaualiturgia puhul jagatakse kogudusele armulaualaulu saatel leib ja vein.
Ta juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat, võttis kasutusele uue liturgiakorralduse, ühtlustas liturgilised tekstid, mis said gregooriuse laulu aluseks. Gregooriuse lauluks nimetatakse iseloomulikku laulmisviisi roomakatoliku jumalateenistusel. Läänekristlikus kirikus kujunes see välja 7.-8.sajandil. Gregooriuse laulus on peamised tekst ja sõnum. Tekst oli ladinakeelne. Laul on ühehäälne ja saateta. Kirikus kasutati siiski tagasihoidlikku orelisaadet. Olenevalt liturgiast võis laulda üks laulja, lauljate grupp või terve koor. Taktimõõt puudus. 7. Kristliku kirikulaulu kaks liturgia liiki tunnipalvus ja missa. . Kõik Missa osad on ladina keeles, v.a. Kyrie, mis on kreeka keeles. Missa on igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja mis on seotud mitmete rituaalidega. Missa lauldavad liturgilised laulud jagunevad kaheks: proopriumiks ja ordinaariumiks. Prooprium laulud vahelduvad iga päev
Gregoriuse koraaliks nimetatakse iseloomulikku laulmisviisi roomakatoliku jumalateenistusel. Gregorise koraalis on alati peamised tekst ja sõnum. Muusikaline väljenduslaad võib olla väga erinev, ulatudes ühel helil teksti lugemisest (retsiteerimine) liikuvate ja keerukate meloodiate laulmiseni. Gregoriuse koraal on üldnimetus, mille alla mahub palju mitmesuguseid esitusstiile, zanre ja lauluvorme. Laul on ühehäälne ja saateta, ent kirikus kasutatakse siiski sageli tagaishoidlikku orelisaadet. Olenevalt liturgiast võib laulda üks laulja, lauljate grupp või terve koor, mis sageli jaguneb kaheks vastakuti laulvaks rühmaks. Kuna roomakatoliku kiriku jumamateenistuse keeleks oli ajalooliselt ladina keel, siis on ka gregoriuse laulu tekstis enamasti ladinakeelsed. Laulu rütm lähtub loomulik kõne rütmist ning seetõttu taktimõõt puudub. Ka helikõrguste osas võtab meloodia eeskuju kõnest, selle kõrgpunktid rõhutavad olulisi sõnu ja lause osi.
ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgiakorralduse ehk jumalateenistuse korra, mis aegapidi juurdus kogu Lääne-Euroopas. Eelkõige ühtlustas ta liturgilised tekstid, mis said ühtse lääne kirikulaulu ehk gregooriuse laulu aluseks. Gregoriuse laulus on alati peamised tekst ja sõnum. Gregoriuse laul on ühehäälne ja saateta kuid kirikus kasutatakse siiski tihti tagasihoidlikku orelisaadet. Laulu rütm lähtub loomuliku kõne rütmist. Traditsioonilise kristliku kiriku kaks põhilist jumalateenistuse liiki on tunnipalvus ja missa. Missa on igapäevane peamine jumalateenistus mille ülesehitus on keeruline ja mis on seotud mitmete rituaalidega. Missa ülesehitus jaguneb sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks. 3. Keskaja ilmalik muusika. Ilmalik laul levis pikka aega suulise traditsioonina, esimesed üleskirjutused on pärit 11.-12.sajandist
annaabi.ee 
