HARIDUS Orelimängu õppimist alustas Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus (EELK) Türi koguduse orelimängija Juho Varandi juures. Tänu kellele läks edasi õppima Tallinna Konservatooriumi kirikumuusika osakonda. Tallinna Konservatooriumi kirikumuusika osakonna lõpetas 1939. aastal. Oreli mängimist õppis Harri Kõrvits Hugo Lepnurme juures. Tuudur Vettiku ja Otto Rootsi juures õppis koori- ja orkestrijuhtimist. 1935. aastal sooritas ta konsistooriumi juures köster-orelikunstniku eksami ja töötas Koeru koguduses köster-orelimängija. 1938. aasta lõpul valiti ta kolme kandidaadi seast Tallinna Toompea Kaarli koguduse köster-orelimängijaks. Tööle kinnitati ta 1. veebruaril 1939. aastal, sellel kohal oli ta kuni sundmobilisatsioonini 1940. aasta detsembrini. Pärast sõda töötas Harri Kõrvits Eesti Raadios, Kunstide Valitsuses ehk Eesti NSV Kultuuriministeerium, Teatri- ja Muusikamuuseumis jm. 1952. aastal lõpetas ta
Mõned vai mulikud laulud ka. Mõned Teosed: ,, Kyrie" , ,,Lauluke " , ,, Õrn hella neiu" , ,, Mull' lapsep õlves rääkis" , ,,Valvur" , ,,Priiuse ho m mikul" , ,, V õ õral maal" , ,,Vana Tallinn" ... · Muusikaelu 20. Sajandil Kultuuriliiku mine hoogustus uuel aastasajal veelgi enam: · Elavne rahvamuusika kogu mine. · Usina töö tule muse ga koguti rahvaluule huviliste abil kokku üle 300 000 lauluteksti. · Aastaaastalt lisandus harituid muusikuid. Tunnustatud orelikunstniku Miina H är ma kõrval astusid kuulajate ette Rudolf Tobias, August Top man, palju kuulsust tõi Aino Tam m, tuntuks sai ka klaverikunstnik Theodor Le mba ja tema noore m vend Artur Le mba. · Tänu õpinutele Peterburis mitme kesistus heliloojate loo ming. · Algas kutseliste teatrite tegevus. Rajati ,,Vane muine" ja ,,Estonia" 1919. aastal rajati Tartus esi m ene Eesti Muusikakool ja K õrge m Muusikakool.
Lõpetas 1868 Cimze seminari ja jäi sinna ise õpetajaks. 7 Kunileid on oma isamaalisuse teemat käsitlevate koorilauludega teerajajaks. Paljudele lauludele on teksti kirjutanud Lydia Koidula. Parimad laulud: · Sind surmani · Mu isamaa on minu arm · Õitse ja haljenda · Mu isamaa nad olid matnud · Süda tuksub Miina Härma (1864-1941) Esimene kõrgharidusega naishelilooja. Lõpetas Peterburi Konservatooriumi orelikunstniku ja komponistina. Tartust sai muusikalise tegevuse põhikoht, seal asutas koori ja sai kohaliku kultuurielu juhiks. Aitas rajada Tartu Kõrgemat Muusikakooli. Valiti Tartu Ülikooli audoktoriks ja Tallinna Konservatooriumi auprofessoriks. Kirjutanud ligi 200 laulu, millest enamik on koorilaulud, mõned ka ulatuslikumad kooriteosed. Tema laulud on südamlikud ja viisirikkad. Esikohal on isamaalised, armastus- ja looduslaulud. Paremaid teoseid: · Ei saa mitte vaiki olla · Tuljak
Inglismaa Henry Purcell (1659-1695) on inglise ooperi rajaja. Saksamaa Michael Praetorius (1571-1621) oli esimeste saksa keelsete vaimulike kontserdite looja. Heinrich Schütz (1585-1672) saksa muusika isa, hakkas esimesena põhjalikult saksa keelt muusikasse komponeerima. Johann Sebastian Bach (1685-1750) Georg Friedrich Händel (1685-1759) Johann Sebastian Bach Johann Sebastian Bach oli Saksa helilooja keda eluajal tunti suurepärase orelikunstniku ja improvisaatorina. Tänapäeval tema teda kui väljapaistvat heliloojat, aegade suurimat polüfoonia meistrit. Tema helikeel on seotud Saksa kirikumuusikaga. Tema looming on nagu kokkuvõtte eelnevate põlvkondade kogemustest, see on nagu piiritähis vana ja uue muusika vahel. Bach sündis Saksamaal Eisencachi linnas muusikute perekonnas 21-l märtsil. Pärast varajast vanemate kaotust kasvatas teda organistist vend, kes oli temast 14 aastat vanem. Tänu
annaabi.ee 
