eestlaste otsesest rünnakustvaid sakslased olid need, kes alustasid relvastatud võitlust. Kui me nüüd loeme hoolikalt läbi uuesti selle teksti veendume isegi selles: ,,Ja nad tungisid Ümera juurde välja, ilma ei oleksid teadnud, et eestlaste vägi oli peidus Ümera äärseis metsades. Ja korraga nägid nad (sakslased) tervet sõjaväge enestele vastu tulemas. Siis pajatas orduvend Arnold, lippu kätte haarates ,,Kogunegem ühtekokku, saksa vennad, ja vaadakem järele, kas me suudame võidelda, ja ärgem põgenegem nende eest ega ärgem tõmmakem häbisüüd oma rahvasoo pääle." Ja nad (sakslased) läksid neile (eestlastele) kallale, tapse neist mõned..." Siit võime järeldada, et eestlased ei alustanud Ümera lahingut, tõsi nad võisid küll metsas välja tulla, kuid see ei tee veel nendest lahingu alustajat
elavatest rüütelvendadest ja vaimulikest ning LINNUSED sõduritest ja teenritest. Rüütleid oli umbes 500, kuid nende arv aastatega aina kahanes. Ordulinnuses oli korraldatud linnuse majanduse juhtimine, ametis olid majandusülemad, talliülemad, laekurid, veski- ja köögimeistrid. Posti ja kirjavahetuse eest hoolitses kirjamarssal, kelleks oli mõni vanem orduvend. Kirjakandjateks olid käskjalad, kelleks olid sageli vabatalupojad. Ordu teenistuses olid veel mitmesugused käsitöölised, nagu sepad, pagarid, kingsepad, rätsepad, keda nimetati poolvendadeks, riietuse järgi aga hallimantlimeesteks. Tähtsal kohale olid preestervennad, kes pidasid kiriklikke talitusi.’ Kõige paremini on säilinud, seal juures taastatud
Nemad pidasid vaimulikke talitusi. Kolmandaks olid teenijavennad, neil olid lihtsalt pruunid või mustad rüüd. Nad olid kõige madalamad, neid oli kõige rohkem ja nende hulka kuulusid kannupoisid, relvasepad, kokad jt. ametimehed. Ordujuhiks oli ordumeister. Ordul on tema ajaloo jooksul olnud kaks meistrit- Wenno ja Wolquin. 3 Wenno oli ordumeister 1204-1209 ja Wolquin 1209-1236. Wolquin sai meistriks peale seda, kui orduvend Wickbert oli Wenno Riia ordulinnuses tapnud. Valitsusküsimusi arutati läbi ordu Maapäeval, kuhu kutsuti kokku foogtid ja komtuurid. 1208.a. alustati sõda eestlastega, mis oli tingitud ka sellest, et Eesti asus vahetult ordu valduste naabruses. Alistati Sakala ja Kesk-Eesti väikemaakonnad, aastast 1227 Rävala, Harju-, Järva- ja Virumaa ning hiljem osa Saaremaast. Mõõgavendade ordu tegevuse eesmärgiks oli maade vallutamine ja rikastumine röövimistest
47. Mufti ametnik, kes tõlgendab sariaadi seadust. 48. Messias (heebrea keeles Hamasia) tõlkes salvitu, võitu. Messias on lunastaja, valitseja, kes toob kaasa jumalariigi ja Jumala valitsuse. 49. Rabi juutide eespalvetaja, kes viib jumalateenistusi läbi. 50. Munk BUDISM/KRISTLUSon oma elu Jumalale pühendanud (mees)isik, kes kristluses üldreeglina on andnud ajutised või igavesed tõotused, ning on seeläbi ordu (organisatsiooni) või kongregatsiooni liige (orduvend), saab elada kloostris jne. 51. Nunn - on vaimsele elule pühendunud (nais)isik, kes üldreeglina on saanud pühitsuse, andnud vastava tõotuse ning on seeläbi vaimuliku ordu (organisatsiooni) liige. 52. Dharma ühiskonnakastide seadused Indias. Dharma ühiskonna kastisüsteem Indias, õpetus. Kohustus, peab alluma eelmiste elude tagajärjele. 53. Toora üks Tanachi osa, Moosese raamatud, olulisim Tanachi osa. Sisaldab 613 käsku ja keeldu. 54
Otsustatakse, kas kuulub aadlike hulka või mitte. P. Johansen leidis Taani hindamisraamatust, et 4% vasallidest eestlased. H. Ligi ja H. Moora leidisd aga lausa 10%. Kuidas tuvastada? Nimi – aga ristiinimene võis saada uue nime ju. Lisanimi – viitab päritolule. Samas see võib näidata varasemat lääni. Nt Uexkyll sai lääni järgi nime, oli aga sakslane. Maydell – vapil kala (maidel on ju ka mingi kala vist). Liivlasi teada ka – oli nt von Liven ja isegi keegi orduvend. Hüpotees: kui varased läänistamised anti, sõlmiti abielu vana omaniku tütrega vms. Sots tunnetus keskajal märksa olulisem kui etnilised piirid. Seega vana eliit germaniseerus ülikiiresti. Rahvaarv Rahvaarv võis olla 150 000 – 180 000 enne sõda. Sõjaohvrid suured – eriti Sakalas ja Ugandis. 14saj tagasilöök seoses Jüriööga, samuti katk. 15-16saj rahvaarvu kasv. 16saj keskpaigaks 250-300 000 inimest, linnades 15-18 000. Mitte-eestlaste osakaal 10%.
annaabi.ee 
