Peapiiskop pesitses Riias. e) Eesti suurim linn li Tallinn ja palju ei jnud maha ka Tartu, viksemade olid Rakvere, Haapsalu ja Paide. Thtsamad linnad kuulusid Hansa Liitu. Sinna kuulusid Vana-Liivimaalt: Tartu,Tallinn,Prnu ja Viljandi. f) Kuigi Ordu oli kige tugevam, ei omanud ta kunagi valitsevat positsiooni. Rohkelt sdu on olnud Liivimaal. Ordu proovis lbi viia seadust, et kik piiskopid ja toomhrrad peaksid htlasi olema ka ordu liikmed. Loodi orduvastane liit, mida juhtis Dietrich Damerow. Ordu autoriteedile andis lgi, kaotus Poola ja Leedu hisvgedele, mis kuulutas terve Saksa ordu jrk-jrgulise allakigus algust. g)Seal oli esindatud 4 pool: piiskopid, ordu, vasallkonnad ja linnad. Kik tuli teha kshlselt. Kike sagedamini juti meelele talupoegade karmima ohjeldamise osas.
1385 sõlmitakse Krewo unioon - leedu s-vürsti Jogaila võtab vastu katoliku usu leedule ja abiellub Poola printsessiga. .... Sellega võeti saksa ordult olemasolu õigustus. Preisimaa saksa ordu järk-järgult nõrgeneb läbi 15. sajandi Damerow on sunnitud alustama saksa orduga läbirääkimisi, mis viisid välja uute läbirääkimisteni Gdanskis. Ordu loobus piiskopivasallide toetuse nõudmisest. Peapiiskop saavutas lepituse oma vasallidega, kes oled tema vastu võidelnud. Orduvastane rinne oli lüüa saanud. 1400 astub Damerow piiskopiametist tagasi. Damerow suutis luua o-vastase koalitsiooni (tsehhi kuningakoda, bommeri vürstid), aga alt vedas leedu s-vürst Vytautas, kes enda poliitika huvides sõlmis orduga liidu. Tulemusena Tartu sõda, saksa ordu okupeeris tartu. "Jüriöö ülestõus": allikate ja käsitlusviiside küsimus. Poliitiline, rahvuslik, usuline või sotsiaalne võitlus? Sündmustiku ülevaade. Põhjused ja taust suurel määral ebaselged. 16
A ilmselt peast natuke imelik ta. Ülestõusu tulemus: P-Eesti läks ordu valdusesse. Taanis oli 1330 aastail kuningavõim katkenud ja riik pandis. Selleks oligi hea Eesti ala maha müüa. Üks ostjakandidaat oli ordu. Aga 1343 ordu juba okupeeris P-Eesti ja taanlastel ei jäänud midagi üle kui neile müüa (1346). Seda õigustati avalikkusele ülestõusu läbi: ülestõus seadis ohtu kogu ristirahva. Taanlaste müügiplaan olemas muidu enne ülestõusu juba. Masing: orduvastane ülestõus. Siit edaspidi tehtud konspiratsioon, et saada Rootsi alla vms. Loll jutt üs. Kes sündmuste taga? Eesti soost vasallid, mitte talupojad. (Vallutus-eelne eliit). See samuti rahvusromantiline idee. Kuna tollases ühiskonnas sotsiaalne staatus olulisem kui etniline päritolu. Tol ajal hakkab mööda saama Liivimaa rajamise faas – tekivad talupoja sõltuvused. Endine eliit oli nüüd talupojad, osa läänisüsteemis. Aga osad kusagil vahepeal, ei andnud aadlike mõõtu veel välja
Parandas suhteid Galiitsia-Volõõniaga (ründasid koos tatarlaste maid) ja Tautvilasega (Polotski vasall). 1259. aasta sõlmis Mindaugas Saksa orduga kokkuleppe, millega loovutas neile Zemaitija, et kindlustada endale Saksa ordu toetust. 1260. aastal zemaidid saavutasid võidu üle Mindaugase vägede Durbe järve ääres, kahjustada sai oluliselt Saksa ordu ja Liivimaa haru ühisvägi. Lahingus langes Liivi ordumeister, marssal ning 150 ordurüütlit -> orduvastane ülestõus Kuramaal, Saaremaal ja Preisimaal. Ristisõdijatega alustas uuesti võitlust ka Mindaugas, kui 1261. aastal loobus ristiusust, kuid soovitud tulemusi ei saavutatud. Mindaugas suri 1263. aastal vandenõus (Treniota tappis, keda hiljem samuti tapeti). Leedus kindlati keskvõimu polnud, maal valitses uuesti paganlus. Gediminas (1316-1341) - Sündis 1275. aastal Vilniuses. Kuulub gedimiinide sugulaskonda, kelle puhul pole välistatud lähem sugulus Mindaugasega. Gedimiinid
alles nüüd jõuti lõpule Eesti ala vallutamisega ja algas pärisorjusliku korra kujunemine 1346. a müüs Taani kuningas HarjuViru Saksa ordule ja Saksa ordumeister andis selle (1347) valitseda Liivi ordumeistrile 2.3 Vana-Liivimaa poliitiline areng Jüriöö ülestõusust Liivi sõjani Ordu mõjuvõimu laienemine: põhitendents ordu tegevuses oli püüd piiskopkondi inkorporeerida, st et kõik piiskopid määrataks orduvendade seast iseloomulik: rõivastustülid tõsisem orduvastane opositsioon kujunes 14. sajandi teisel poolel Tartus, kus piiskop oli Dietrich Damerow, kelle ümber koondus palju toetajaid ja sõjaliseks jõuks oli neil 500 vitaalivenda, kuid kuna nad olid mereröövlid, põhjustas see teiste läänemerelinnade (hansalinnad) pahameele ordu andis otsustava rünnaku 1396. a, Tartu rüüstati, kuid ordu võit ei olnud otsustav ja (1397) tüliküsimuse lahendamiseks tuli kokku Danzigi konverents, kus olid esindatud kõik VanaLiivimaa
annaabi.ee 
