aastal. 1237. aastal kinnitas paavst liitumistingimused koos salatingimustega (Põhja-Eesti tagastamine Taanile) ja Mõõgavendade ordu liitus Saksa orduga ning edaspidi kasutati nime Liivi ordu. Rooma paavsti vahendusel saavutatud kokkuleppe Taani alade tagastamise kohta realiseerimiseks saatis paavst Eestimaale jällegi legaadi Modena Wilhelm, kes pidas 1237/1238. aasta talvel läbirääkimisi maade tagastamise üle, mis reaalsuses seisnes ordu Põhja-Eesti orduvasallide elatusallikatest ilmajätmisest ning neile mõistlike kompensatsioonisüsteemi pakkumist, et säilitada rahu ning vältida sõjategevust. 1238. aastaks oli ordu poolt valluatud maavaldustest 5800 aakrist maast jäänud ordu valdusesse ainult 1895 aakrit[1]. Maade tagastamine venis kui 1238. aasta suveni, millal paavsti korraldusel kogunesid Taanis Sjællandi saarel legaat Modena Wilhelm, Liivimaa ordumeistri Hermann Balke ja Taani kuningas Valdemar II, kes sõlmisid Stensby lepingu 7
aastal. 1237. aastal kinnitas paavst liitumistingimused koos salatingimustega (Põhja-Eesti tagastamine Taanile) ja Mõõgavendade ordu liitus Saksa orduga ning edaspidi kasutati nime Liivi ordu. Rooma paavsti vahendusel saavutatud kokkuleppe Taani alade tagastamise kohta realiseerimiseks saatis paavst Eestimaale jällegi legaadi Modena Wilhelmi, kes pidas 1237/1238. aasta talvel läbirääkimisi maade tagastamise üle, mis reaalsuses seisnes ordu Põhja-Eesti orduvasallide elatusallikatest ilmajätmisest ning neile mõistlike kompensatsioonisüsteemi pakkumist, et säilitada rahu ning vältida sõjategevust. 1238. aastaks oli ordu poolt vallutatud maavaldustest 5800 aakrist maast jäänud ordu valdusesse ainult 1895 aakrit. Maade tagastamine venis kui 1238. aasta suveni, millal paavsti korraldusel kogunesid Taanis Sjællandi saarel legaat Modena Wilhelm, Liivimaa ordumeistri Hermann Balke ja
Novgorodis aastal 1352). 16 sajandi algus tõid kaasa nii ikaldusi, kui katkuaastaid. 1504 aasta katk tappis Harju- ja Virumaal üle poole elanikest. Vana-Liivi maapäevad 1421 aastast hakatakse pidama Vana-Liivimaa üldisi maapäevi, kus arutatakse ja otsustatakse sise- ja välispoliitilisi küsimusi (määratakse maksud, võetakse ette samme talupoegade pagemise tõkestamiseks). Maapäevadest võtavad osa kõrged vaimulikud, ordumeister ja tähtsamad ordukäsknikud, piiskopi-ja orduvasallide ning Riia, Tallinna ja Tartu esindajad. Frantsiskaanlased Eestis on mainitud frantsisklasi esmakordselt 1241. aaastal. Frantsiskaanidel rajasid oma kloostrid Viljandis (1472), Tartus (1514) ja Rakveres (1503). Nagu dominiiklased olid ka frantsiskaanid rändmungad ning nende eesmärgiks oli ristiusu tõdede õpetamine ja jutlustamine vaesemate inimeste seas. Ordu liige pidi elama vaesuses, elatades end almuste või lihtsa tööga, ta pidi käima paljajalu ning
Kõik linnused ja linnad mis seal olid said Sigismundi omaks, teoorias. Tegelikult paljud üleväina alad olid rootslaste ja venelaste käes. Puudutati Põhja.-Eestit, mis oli rootslaste valduses+ sooviti alade liitmist. Kui Pacta Subjectonises loeti alasid, mis Poolale kuulusid, Taanile kuuluvaid alasid üles ei loeta. Riia säilitab oma iseseisvuse. Teine dokument, mis on dateeritud 28 nov 1561 on 27punktiline Privilegium Sigismundi Augusti, mis oli orduvasallide soov,mida nad taotlesid. Dokument iseenesest on kaduma läinud, on olnud aegu, mil vaieldi, kas selline dokument on üldse kunagi olemas olnud, kuid tegelikult kunagi ta siiski eksisteeris. Selle põhipunktid on koopiatena ka meieni jõudnud. Teatavate reaalpoliitiliste vaidluste käigus dokumendi olemasolu eitati. Alustati Augsburgi usutunnistustusega. Teiseks jäi püsima saksa õigus ja haldussüsteem, mis senini Liiivmaal oli olnud, kuhu kuulus ka indigenaadi õigus ( kohalike ametikohtade
annaabi.ee 
