paavst. Kui vanaajal oli maarahva ülekaal üsna suur, siis umbes 11. sajandil ehk kõrgkeskajal hakkas elavnema linnaelu, mille eelduseks oli põllumajanduses toimuv murrang. Tähtsaimaks orduks keskajal oli Liivi ordu. Liivi ordu võim oli väga suur ning ordul oli väga palju valdusi sealhulgas Sakala, Järvamaa, Nurmekund, Alempois, Mõhu, Harjumaa, Virumaa ja Vaiga põhjaosa. Liivi ordu juhiks oli eluaegseks valitsejaks valitud ordumeister ehk maameister. Orduvaldused jagunes foogtkondadeks ja komtuurkondadeks. Kõik lossides elavad orduvennad moodustasid eesotsas lossiülemaga konvendi. Tähtsaimad piiskopkonnad Eestis olid Tartu piiskopkond ja Saare- Lääne piiskopkond. Tartu piiskopkonna maavaldused olid enamjaolt läänistatud piiskopi vasallidele. Kiriklikult allus Tartu piiskopkond Riia peapiiskopile ja selle vahendausel Rooma paavstile, ilmalikult oli ta aga Saksa- Rooma keisri vasall
1. Üleminek Muinasajast Keskaega Riikliku moodustise nimetus Sinna kuulunud piirkonnad Taani valdus (Eestimaa) Harju-, Viru-, Järvamaa ja Rävala Saare-Lääne piiskopkond Saaremaa, Hiiumaa, Läänemaa, keskuseks Lihula Tartu piiskopkond Ugandi, Soopooliste, Joetagana Orduvaldused Sakala, Vaiga, Alempois, Mõhu, Nurmekund Saksa ordu Liivimaa haru 1236.a. sai Mõõgavendade ordu Saue lahingus leedulastelt ja semgalitelt hävitavalt lüüa. Vägi purustatija et ristisõda ei katkeks koostati paavsti survel ühinesid Ordu riismed Saksa orduga. Stensby leping 1238.a. nõudis paavst, et Saksa ordu pidi Liivimaa haru tagastama Taani kuningale Tallinna, Rävala, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. Tekkis Eestimaa hersogkond keskusega Tallinnas.
2.3. Liivi ordu likvideerimine 1561. aasta sügiseks oli Liivi ordu kaotanud peaaegu kõik oma Eesti-valdused. Põhja-Eesti oli alistunud Rootsile ja enamik Mandri-Eestist oli venelaste võimu all. Ainult väike osa Eesti aladest kuulusid veel ordule kuid ka need hakkasid jääma rohkem Taani võimu alla. (Histrodamus, 2018) Läti aladel kardeti uut Venemaa rünnakut, mis oleks likvideerinud nii Riia peapiiskopkonna kui ka alles jäänud orduvaldused. Saades aru, et pole muud võimalust kui alistuda Poolale ja Leedule. Sellega pidid nõustuma ka ordumeister Kettler ja orduvalduste vasallid. (Histrodamus, 2018) 28. novembril 1561 sõlmiti Vilniuses Sigismund II Augusti esindajatega Pacta Subjectionis, mis kinnitas Riia peapiiskopkonna ja orduvalduste minekut kuninga ülemvõimu alla. Leping hakkas kehtima 5. märts 1562. aastal kui Liivimaa orduharu likvideerus lõplikult. (Histrodamus, 2018)
Keskne haldusüksus ordul oli komtuurkond. Komtuur valitses linnuse üle. Foogt oli ametnik, kellele oli delegeeritud ilmalik võim mingis piirkonnas. Hiljem ei tehtud enam vahet komtuuril ja foogtil. Käsknike seas kujunes välja hierarhia: juhataja; maamarssal; komtuur; foogt. Likvideerimine: 1558. aastal puhkes Liivi sõda ning ordu polnud enam maakaitseks võimeline. Ordu andis end 1559. aastal Poola kuninga Sigismund II Augusti kaitse alla. Pärast seda, kui Põhja-Eesti orduvaldused olid end 1561. aastal andnud Rootsi võimu alla, ordumeister Gotthard Kettler alistas end Poola kuningale. 1561. aastal liideti ordualad koos Riia peapiiskopkonnaga Poolaga. 1562. aastal likvideeriti orduharu lõplikult. Taani valdused - Taanlased vallutasid ja ristisid 1219. ja 1220. aastatel Põhja-Eesti alad ning saavutasid kontrolli Harjumaa, Virumaa, Alutaguse, osa Läänemaa ja Järvamaa üle - Asutati Eestimaa hertsogkond. Esimeseks Eestimaa hertsogiks nimetas
annaabi.ee 
