Poola eesmärgiks sõjas oli saada endale tagasi kaotatud alad. Kuigi Poola garnison aeti rootlaste poolt 1561. aastal Tallinnast välja, siis 1561. aasta novmebris alistusid Liivimaa Ordu ja Riia peapiiskop Poola kuningas Sigismund II Augustile. Kui Rootsis toimus riigipööre, sai võimule Johan III, kes oli Poola kuninga õemees. Seejärel sõlmisid Rootsi ja Poola rahu; 1582. aastal ka Poola ja Venemaa (millega Venemaa loobus Liivi Orduriigist). Taani soovis juurde saada alasid, alustades sellega juba 1559.aastal, kui omandas Saare-Lääne piiskopkonna ning hiljem ka Kuramaa piiskopkonna. Ostetud alad andis ta ajutiselt valitseda oma vennale hertsog Magnusele. Pärast Rootsi ja Poola rahu sõlmimist, otsutas ka Taani rahu sõlmida. Juba 1570. aastal krooniti Ivan Julma idee kohaselt Magnus Liivimaa kuningaks, ent tegemis oli vaid nii-öeda nukuriigiga, sest see oli vaid puhas fiktsioon.
Rõivas: valge mantel musta ristiga. 1220-nendail asus ordu Ungaris. 1226 seadis Saksa Ordu end sisse Preisimaal. 1237 liideti Saksa Orduga Mõõgavendade ordu. Kõrgmeistri residents oli aastani 1291 Akkon, 1291-1309 Veneetsia, alates 1309 Marienburg. Pärast Presilaste allutamist 1283 pidas ordu sõda Leedu ja Poolaga. 1386 Leedust sai kristlik riik, Saksa ordu kaotas oma misjoniülesande. 15. sajandil algas ordu langus ning 1525 ordu likvideeriti. Orduriigist sai Preisimaa vürstiriik, mis oli Poola vasall. 4) Mõõgavendade ordu asutati 1202 Riias. Värviks punane rist valgel mantlil. Eesmärgiks võitlus balti ja soome-ugri rahvaste vastu. 1230 lõppes Liivimaa ja Kuramaa alistamine. Maa läheb ordule, vaid Põhja-Eestis, mis vallutati 1227 Taanilt, olid aadlimõisad. 1236 Mõõgavendade ordu sai hävitava kaotuse Saule lahingus semgalitelt ja leedulastelt, seetõttu liideti Mõõgavendade ordu jäänused 1237 Saksa orduga. 1238
Saarlased said lüüa, 11 nende kuningas Vesse poodi küünarnukkepidi kinniseotuna. Lõplikult suruti ülestõus Saaremaal maha 1345.a algul. Muude karistuste hulgas pidid saarlased purustatud Pöide linnuse asemele ehitama uue ja suurema - Maasilinna. Jüriöö ülestõusu tulemusena: Kaotasid eestlased lõplikult oma vabaduse. Taani kuningas müüs oma valdused ja Liivi orduriigist sai siinse piirkonna võimsaim riik. EESTLASED 14-16 saj Jüriöö ülestõusule järgnes talurahva laialdane karistamine. Eestlaste õiguslik ja majanduslik olukord halvenes kiiresti. Oma võimu kindlustamiseks asus üha enam aadlikke elama mõisatesse /sõna mõis tähendas muinasaja lõpul külast eraldi paiknevat üksiktalu/. Mõisal olid omad hooned, mõisamaaks sai talurahvalt vägisi äravõetud maa. 16.saj keskpaigaks oli Eestis ca 500 mõisa. 15
kuid see antud löök oli tugev et järgnevalt kuni liivisõja puhkemiseni enam ei üritatud liivimaa aladele rüüsteretki korralda. Linnad Ennekõike kujunesid linna üksikute ja tähtsamate sõjaliste tugipunktide juurde. Algusest peale kivilinnused, olid vaja meistreid. Ja meeskonna teenindamiseks oli vaja käsitöölisi ja kaupmehi , ja nendest hakkaski kujunema linnuse ümbrusesse asulad. 100 linnust oli aga umbes 10 linna oli olemas. Suurim ja iseseisvam oli Riia linn. Orduriigist Koiva ääres kaks linna Võnnu ja Valmiera. Ja Kuramaal Koldigen ja Venspils. Riia peapiiskopi aladele Koknese, Lemsalu,Straupe(eripära sai alguse kohalikust piiskopi vasallist). Kuramaapiiskopi haldusaladel Piltene, ja Aizpute. Nendest 10 linnast oli 8 hansalinnad, hansaliidust jäi välja Piltene ja Aizpute. Hansaliitu kuulumine tähendas et need osalesid hansakaubanduses ja said osa hansarikkusest. Hansa kaupmehi huvitas
annaabi.ee 
