eestlasi jälitama. 4.0 ÜMERA LAHING Sakslastele ja nende liitlastele jäi mulje et eestlased põgenevad, seega ruttasid sakslaste, liivlaste ja latgalite vägi eestastele järgi. Nad jooksid otse eestlaste peidus olnud väe keskele ning Ümera-äärses metsas tungisid peitunud eestlased ootamatult vaenlastele kallale, rünnak kulges edukalt, langesid mitmed orduvennad, kaotused olid ka liivlaste ja latgalite seas. Sakslased püüdsid esialgu koonduda ümber ordulipu, aga kui abiväed põgenesid, olid nemadki sunnitud tagasi astuma. Eestlased ajasid vaenlasi taga, osa neist surmati ja vangistati. Räägitakse, et mõnel tõmmati isegi riided puruks ja tehti mõõgaga rist seljale, ristiusu pilastamiseks. Väikese väega saavutatud võit õhutas eestlaste võitlusvaimu ja usku oma võimetesse. Kindlasti oli selles võidus oma osa ka meie sugulasrahval liivlastel, kes reeturlikult meelitasid sakslased kiirelt edasi liikuma
Ümera lahing Eestlased liikusid üle Koiva jõe ja jäid järgmisel päeval selle lisajõe Ümera äärde varitsema. Jälitajad arvasid , et ,,paganad" põgenesid ülepeakaela. Sakslaste väesalk liikus ees, liivlased ja latgalid nende kannul. Ümera-äärses metsas tungisid peitunud eestlased vaenlasele kallale. Rünnak kulges edukalt. Langesid mitmed orduvennad, kaotusi kandsid ka liivlased ja latgalid. Sakslased püüdsid 7 esialgu koonduda ordulipu ümber, aga kui abiväed põgenesid, olid nemadki sunnitud tagasi tõmbuma. Ümera lahingus saavutati võit, mis andis jõudu edaspidiseks. Kuigi lahingus osalenud sakslaste arv oli väike, saadi võidust usku oma võimetesse. Teade sakslaste lüüasaamisest saadeti kõikidesse maakondadesse ja lubati olla ,,üks süda ning üks hing kristlaste nime" vastu. Viljandi piiramine Sõda muutus järjest ägedamaks. 1211. aasta kevadtalvel oli sakslaste suurimaks ürituseks
ÜMERA LAHING · Eestlased liikusid üle koiva jäe ning jäid järgmisel päeval selle lisajõe Ümera äärde varitsema. o Jälitajad arvasid, et ,,paganad" põgenesid ülepeakaela. · Ümera-äärses metsas tungisid peitunud eestlased ootamatult vaenlastele kallale. o Rünnak kulges edukalt. Langesid mitmed orduvennad, kaotusi kandsid ka latkalid ja liivlased. · Sakalased üritasid esialgu koonduda ordulipu ümber, aga kui abiväed põgenesid olid nemadki sunnitud tagasi tõmbuma. · Eestlased ajasid vaenlasi taga osa neist surmati ning osa vangistati. o Sajast kinnivõetust olevat ühed samas maha löödud ning teised ümera äärde viidud. · Ümera lahingus saavutati võit, mis andis jõudu edaspidiseks. VILJANDI PIIRAMINE · Sõda muutus järjest ägedamaks. · 1211 kevadel oli sakslaste suurimak ettevõtminseks Viljandi piiramine.
Täielikuks üllatuseks ei saanud eestlaste kallaletung olla. Ka kroonikast võib välja lugeda, et juttu eestlaste kiirest põgenemisest päris ei usutud. Algas sõja esimene välilahing. Riialaste abivägi oli enne lahingu algust järele jõudnud. Initsiatiiv oli algusest peale eestlaste käes. Sakslased sattusid segadusse ja nende esimene mõte näib olevat olnud põgeneda. Kroonika järgi otsustas olukorra orduvend Arnold, kes tõstis üles ordulipu ja kutsus sakslasi võitlusse astuma. Tema innustusel olevat sakslased läinud eestlastele kallale ja neist mõned tapnud. Langesid Kaupo poeg Berthold ja väimees (gener, võib tähendada ka õemeest) Vane, raskesti said haavata mõned mõõgavennad ja piiskopi sõjasulased Vichmann ning Alder. Sakslaste seljataga järgnenud liivlased ja lätlased hakkasid, niipea kui nad nägid eestlasi kõikjalt metsadest välja tulemas, põgenema. Sakslasi olnud vaid kahekümne
annaabi.ee 
