Olles raskustes riimsõnade leidmisega, ei suuda autor alati kinni pidada faktidest (laseb Jäälahingu kirjeldamisel võitlejatel langeda rohule). Väga palju trafertseid väljendeid, ülespuhutud fraase ja mitte midagi ütlevaid sõnakõlkse. Laskub järjest pisidetailidesse, ei suuda kuidagi eraldada olulist ebaolulisest ega anda hinnangut tähtsamailegi sündmustele. Kroonika oli Liivi ordus, samuti Saksa ordus ametlikuks "lauluraamatuks", mida ordukonventides loeti ette rüütlite ühistel söömaaegadel. ]] Bartholomäus Hoeneke "Liivimaa noorem riimkroonika" (1348) käsitleb 14. saj algupoole sündmusi. Eriti kaaluka tähendusega on selles kroonikas 1343. a jüriöö ülestõusu kirjeldus. Hiljem on Eduard Bornhöhe, Aino Kallas jt kirjanikud oma loomingus tuginenud Hoeneke kroonikale. Alamsaksakeelne, autor valgustas Jüriöö ülestõusu ühekülgselt saksa feodaalide, esmajoones
püüab ainult saavutada tingimata täisriimi. Olles raskustes riimsõnade leidmisega, ei suuda autor alati kinni pidada faktidest (laseb Jäälahingu kirjeldamisel võitlejatel langeda rohule). Väga palju trafertseid väljendeid, ülespuhutud fraase ja mitte midagi ütlevaid sõnakõlkse. Laskub järjest pisidetailidesse, ei suuda kuidagi eraldada olulist ebaolulisest ega anda hinnangut tähtsamailegi sündmustele. Kroonika oli Liivi ordus, samuti Saksa ordus ametlikuks "lauluraamatuks", mida ordukonventides loeti ette rüütlite ühistel söömaaegadel. Bartholomäus Hoeneke "Liivimaa noorem riimkroonika" (1348) käsitleb 14. saj algupoole sündmusi. Eriti kaaluka tähendusega on selles kroonikas 1343. a Jüriöö ülestõusu kirjeldus. Hiljem on Eduard Bornhöhe, Aino Kallas jt kirjanikud oma loomingus tuginenud Hoeneke kroonikale. Alamsaksakeelne, autor valgustas Jüriöö ülestõusu ühekülgselt saksa feodaalide, esmajoones Liivi
täisriimi. Olles raskustes riimsõnade leidmisega, ei suuda autor alati kinni pidada faktidest (laseb Jäälahingu kirjeldamisel võitlejatel langeda rohule). Väga palju trafertseid väljendeid, ülespuhutud fraase ja mitte midagi ütlevaid sõnakõlkse. Laskub järjest pisidetailidesse, ei suuda kuidagi eraldada olulist ebaolulisest ega anda hinnangut tähtsamailegi sündmustele. Kroonika oli Liivi ordus, samuti Saksa ordus ametlikuks "lauluraamatuks", mida ordukonventides loeti ette rüütlite ühistel söömaaegadel. Bartholomäus Hoeneke "Liivimaa noorem riimkroonika" (1348) käsitleb 14. saj algupoole sündmusi. Eriti kaaluka tähendusega on selles kroonikas 1343. a Jüriöö ülestõusu kirjeldus. Hiljem on Eduard Bornhöhe, Aino Kallas jt kirjanikud oma loomingus tuginenud Hoeneke kroonikale. Alamsaksakeelne, autor valgustas Jüriöö ülestõusu ühekülgselt saksa feodaalide,
Olles raskustes riimsõnade leidmisega, ei suuda autor alati kinni pidada faktidest (laseb Jäälahingu kirjeldamisel võitlejatel langeda rohule). Väga palju trafertseid väljendeid, ülespuhutud fraase ja mitte midagi ütlevaid sõnakõlkse. Laskub järjest pisidetailidesse, ei suuda kuidagi eraldada olulist ebaolulisest ega anda hinnangut tähtsamailegi sündmustele. Kroonika oli Liivi ordus, samuti Saksa ordus ametlikuks "lauluraamatuks", mida ordukonventides loeti ette rüütlite ühistel söömaaegadel. Bartholomäus Hoeneke "Liivimaa noorem riimkroonika" (1348) käsitleb 14. saj algupoole sündmusi. Eriti kaaluka tähendusega on selles kroonikas 1343. a Jüriöö ülestõusu kirjeldus. Hiljem on Eduard Bornhöhe, Aino Kallas jt kirjanikud oma loomingus tuginenud Hoeneke kroonikale. Alamsaksakeelne, autor valgustas Jüriöö ülestõusu ühekülgselt saksa feodaalide, esmajoones
poeetiline stiil (trubaduurluule). Kindel värsimõõt puudub. Autor sihib täisriimi (AABB). Kuna riimisõnu on raske leida, ei suuda faktidest kinni pidada (nt Jäälahingu võitjad langevad rohule). Palju traferentseid väljendeid, ülespuhutud draase ja tühje sõnakõlkse. Autor kirjutab üksikasjalikult, aga ei suuda eristada olulist ebaolulisest ega anda hinnangut sündmustele. „Lm vanem riimkroonika“ oli Saksa ordi ametlik lauluraamat, mida loeti ette ordukonventides rüütlite ühissöömaaegadel, et innustada neid sõjaretkedel. Autor seab eesmärgiks jutustada, kuidas ristiusk toodi Liivimaale, valgustades ajaloosündmusi eeskätt sõjapoolelt. Autor teadmata, aga ilmselt Saksa ordust, sest hoiak on ordupoolne. Keskne tegelane on ordumeister. Ristiusku toodi tule ja mõõgaga. Maarjakultus, misjonikroonika. Algul jumalasõna kuulutamine, siis järgneb põhilugu. Faktidel pole kohta (kõigest 3 aastaarvu)
annaabi.ee 
