Tekib tüli leedukate ja poolakate vahel, leedukad leiavad, et poolakad hakkavad üha enam domineerima. Mitmetel seimidel Leedu saadikud protestivad, tekitatakse teema, et Liivimaa tuleb allutada Leedule. 1587.aastast uus kuningas Sigismund III (Zygmunt). 1589.koostatakse Poola-Leedu seimis uus konstitutsioon. 115 artiklit, 21 puudutavad Liivimaad. Leedukad nõudsid, et nende osa riigis tuleb suurendada. Neid 21 artiklit on hakatud nimetama Ordinatio Livoniae I (prima). Seal oli näidatud, et Liivimaa kuulub mõlemale riigile, rõhutati, et Liivimaa asjades tuleb olla võrdsuse printsiibi juures, kõik Liivimaa otsused peavad saama kinnituse nii Leedu kui Poola poolelt, ühisallkirjad, mõlemalt pitserid. Pooled staarosti ametitest peavad olema Leedu ja pooled Poola käes. Liivimaalasi ei mainita. Kõik läänistused antakse poolakatele ja leedukatele. Ette oli nähtud 26 staarostkonda Liivimaal, mitte kõiki ei suudetud moodustada
riigivõimu valdkonnas haldusõiguslikes suhetes). Õigusliku reguleerimise objekt – erinevates eluvaldkondades esinevad ühiskondlikud suhted. Neid suhteid reguleeritakse ühetüübiliste normidega (nt varaliste suhete puhul tsiviilõiguse normidega). Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon (sub- lähis- ordinatio kordamine) ehk alluvussuhted ja reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod. Eraõiguse moodustavad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete subjektide ehk isikute vahel ja reguleerimismeetodiks on autonoomne meetod. Riigi- ehk konstitutsiooniõigus – õigusinstituutide kogum, mis reguleerib riigivõimu suhteid ja määrab ühiskonna sotsiaalmajandusliku ja poliitilise süsteemi. Siia kuuluvad riigivalitsuse vorm, riiklik korraldus,
sakslased kaotasid ,,Poola ajal" ainukontrolli oma maavalitsuses · II 1582 Stefan Bathory Liivimaa põhiseadused (Constitutiones Livioniae) - pärast rahulepingu sõlmimist Venemaaga oli Poola-Leedu tugevnenud ja Liivimaa kui vallutatud ala - ei mainitud Privilegium Sigismundi Augustis kinnitatud aadli privileege - provintsi haldamine korraldati Poola eeskuju järgi · III 1589 Sigismund III Vasa Liivimaa põhiseadus (Ordinatio Livoniae I) - võrdsustas sakslaste positsioonid poolakate ja leedulaste võimu ametikohtade ja maksutulude jagamisel · IV 1598.a korraldus - Võrdsustas sakslaste positisioonid poolakate ja leedulastega (staarostile) ametikohtade jagamisel. Halduskorralduse areng · Juhtis asehaldur/kuberner (Riias) - esialgu endine ordumeister-uus Kuramaa hertsog G.Kettler, kes 1566 asendati leedu aadlikuga · A. 1582-1598 Poola korralduse juurutamine:
(?), abielus poolakaga)Sigismund III tuleb võimule 87, jätkab Bathory kurssi. Ka tema sooviks on riigi maavaldusi hoida, kuid tema ajal hakkab riigi 75 % vähenema, kokku on Sigismund III nime all teada u 100 läänistust.Selgelt eelistanud poolakaid, 100st 64 poolakatele, 33 sakslastele. Tema ajal pärilikku õigust minimaalselt antud, enamasti eluaegne kasut. Eluaegseid inim oli 7x rohkem kui päriliku õigusega inim.1598 Livonia Ordinatio Secundo-> teadaolevalt saksa päritolu liivimaalased olid tõepoolest poola riigi teenijad, vaat et poolastunud. Poolameelseld. 1600 puhkeb suur sõda, sõja käigus suur osa liivimaa aadlikest läheb üle rootsi poolele. Süüdi meelsus , kuid ka hertsog Karli propaganda( lubas neile kõikvõimalikke asju kui nad üle tulevad, nt harju-viru õigus) Kapitulatsiooni kuulus kõikide aadlikuprivileegide kinnitamine. Kui maa läheb tagasi poolakate kätte, siis maa konfiskeeritakse, jagatakse
annaabi.ee 
