¤ huvitus kaunist loodusest,kunstist(impressionism); igatsus luksuse ja väljapeetud elu järele ¤ tal oli 2 õde: Erna ja Elfride. ¤ Erna hukkus II maailmasõjas, temale mõeldes"Elusäde"(romaan) ¤ 1916.a. läks ta õpetajate seminarist vabatahtlikuna I maailmasõtta. ¤ 1917.a. suunati Remarque läänerinde vahetusse lähedusse sai kohe haavata ning oli aastatel 1917- 1918 laatsaretis. ¤ 1919 lahkus Remarque armeest, loobudes kõikidest ordenitest ja aumärkidest. ¤ Sõja järel suundus Remarque tagasi õpetajate seminari külakoolmeiseter lühikest aega, jättis ta õpetajaameti. ¤ Armastusest autode ja võidusõidu vastu sai temast spordiajakirjanik. ¤ 1925. aastal abiellus näitlejatariga. ¤ 1929. aastal sai Remarque tuntuks kirjanikuna ¤ "Läänerindel muutusteta"- tõlgiti 26 keelde; sõja ilustamata kujutamine ¤ 1938.aastal võeti Remarqueilt Saksa kodukondsus. ¤ Vananemise eest emigreerus kirjanik Sveitsi.
· .Andis klaveritunde, et taskuraha teenida. · Ta kolleksioneeris liblikaid, tundis huvi metsade ja jõgede vastu. · Sellest ajast pärineb remarquel armastus kauni looduse vastu, igatsus luksuse ja väljapeetud elu järele. · Remarque osales Esimeses maailmasõjas.Ta päästis mitme kaaslase elu, aga teda muserdas kõige rohkem koolivenna surm.Ta ise sai haavata,peale paranemist lahkus armeest ja loobus kõikidest ordenitest ja aumärkidest. · Peale sõda suundus ta tagasi õpetajate seminari,mõnda aega õpetas küla koolmeistrina,aga ta jättis selle ameti peagi, sest tema väljavaated olid sõjaga muutunud. · Järgnes palju juhutöid,temast sai spordiajakirjanik ja ta abiellus näitlejaga. · 1929a. sai ta tuntuks romaaniga "Läänerindel muutusteta"-paljudele meeldis sõja ilustamata kujutamine.Romaan aga põletati natside tuleriidal ning talt võeti ära
Esimene abikaasa Regina Meri emigreerus 1987 Kanadasse. Tagasi Eestisse tuli ta 2003. aastal. Teine abikaasa proua Helle Meri töötas aastani 1992 Tallinna Draamateatris näitlejana. · Regina Meri (neiuna Ojavere) (sündis 1932). Pojad: Mart 1959 ja Kristjan Meri 1966 · Helle Meri (neiuna Pihlak) (1949). Tütar: Tuule Meri (sündinud 1985) Veel Lennart Meri raamatutest, ametikohtadest, filmidest ja tunnustustest ja ordenitest: Ametikohad · 19531955 Vanemuise teatri kirjanduslik toimetaja · Tartu Kunstikooli õppejõud · 19551961 Eesti Raadios kuuldemängude produtsent, toimetaja · 19631968 Tallinnfilmi stsenarist · 19681971 ning 19861988 Tallinnfilmi produtsent · 19851987 Eesti NSV Kirjanike Liidu välissuhete sekretär · 1980. aastatel tegutses Eestimaa Rahvarindes ja Eesti Muinsuskaitse Seltsis · 19861988
· vaese= igatsus luksuse ja väljapeetud elu järele · Liblikate kollektsioneerimine, loodushuvi · kirjutamine, maalimine, muusika · soovis saada muusikuks või kunstnikuks · Osnabrüchi karoliiklik õpetajate seminar · Teenis noorena klaveriõpetajane leiba · 1MS vabatahtlikuna aastal 1916, kus 1917 läänerinde vahetus läheduses · Somme'i lahingus haavata, seetõttu 1917-1918 duisburgi laatsaretis · 1919 lahkus armeest, loobus kõigist aumärkidest ja ordenitest Karjäär · Klaveriõpeta, külakoolmeister · ajalehtedele -ajakirjadele aastööd · mitmed juhutööd · raamatupidaja, müügiagent, hauaplaatidemüüja, kaupmees,organist jne · võidusõitja · kirjanik' Kirjanikutee algus: · 1920ndate lõpus sai tuntuks ''Läänerindel muutusteta'' · 1933 teose keelustamine, põletamine · võeti ära saksa kodakontsus Suhted: · 1925 ja 1938 abielu näitlejatar Jutta Ilse Ingeborg Ellen Zambonaga
1975, Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetajaliige 1976, Soome-Ugri Seltsi kirjavahetajaliige 1977, Soome Kirjanike Liidu auliige 1982, Eesti PEN-klubi liige 1989, Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia juhatuse liige 1993, Kommunismiohvrite Mälestusfondi rahvusvahelise nõukogu juhatuse liige 1995, Parlamentidevahelise Antisemitismivastase Nõukogu liige 1997 ja Soome Kodukandi Liidu auliige 1999. Talle on antud aumärkidest ehk ordenitest Jordaania Taassünni ordeni suurpaela ja suurtähe 1993, Taani Elevandi ordeni suurpaela ja suurtähe 1994, Soome Valge Roosi ordeni suurristi ketiga 1995, Rootsi Seeravite (Serafimi) ordeni keti 1995, Mehhiko Asteegi Kotka ordeni 1995, Läti Kolme Tähe ordeni suurristi ketiga 1996, Ungari Vabariigi Teeneteordeni suurristi 1997, Sloveenia Vabariigi Vabaduse Kuldtähe ordeni 1997, Itaalia Vabariigi Teeneteordeni suurristi 1997, Leedu Vabariigi Vytautas Suure
Läänt tabas araabia maade naftaembargo(embargo-poliitilistel põhjustel kehtestatud kaubavahetuse keeld mingi riigiga), avastati NSV Liidus tohutud naftamaardlad. Nafta ja gaasi eest saadud rahaga ostis riik Läänest tarbekaupu ja toiduaineid, sh teravilja. Näiline majanduslik stabiilsus säilis, kuigi mahajäämus Läänest aina suurenes. Stagnatsioon oli ka vaimuelus ja poliitikas. Endiselt võimul püsiv Leonid Breznev oli rohkem huvitatud ordenitest ja kõlavatest tiitlitest kui riigiasjadega tegelemisest. Tegelik võim koondus armee ja julgeolekuaparaadi kätte, kes kontrollisid ka üha enam korrumpeerunud parteiaparaati. Vähesed teisitimõtlejad ehk dissidendid söandasid väljendada oma pahameelt nõukogude süsteemi üle. Nende esimeseks aktsiooniks oli protest sissetungi vastu Tsehhoslovakkiasse 1968. aastal. 1970. aastatel tugevnes dissidentide liikumine iga aastaga, levis omaalgatuslike väljaannete koostamine ja levitamine
Kasutas päris palju autobiograafilist materjali oma loomingus. Aastal 1916 läks ta katolikust õpetajate seminarist vabatahtlikuna rindele. Kandis haavatud sõpra lahinguväljalt med-punkti, kuid see oli vahepeal uue tabamuse tõttu juba surnud. See on ka tema teostes sees. Sattus ka Somme’i lahingusse, kuid sai seal peatselt haavata ning edasi rindele tagasi ei pöördunud. 1917 lahkus armeest ja oma vastumeelsuse väljendamiseks oli ta loobunud kõigist oma ordenitest ja aumärkidest. Jätkas õpetajate semianris oma õpinguid ning isegi töötas õpetajana, aga jättis ameti sinnapaika. Peamine põhjus oli see, et olles läbi teinud sõjakoledused ja näinud noorte inimeste surma, ei suutnud ta enam ise innustada noori ning neile elujõudu pakkuda. Samuti tekkisid eriarvamused kolleegidega. Pärast seda tegeles erinevate töödega, nt oli võidusõitja, ajakirjanik. 1925 abiellus ühe näitlejatariga