Händel oli sunnitud uusi variante katsetama ning hakkas kirjutama oratooriumeid, mis said suure menu osaliseks juba tema eluajal. Oratooriumi edu üks põhjusi oli kindlasti selle ingliskeelne tekst. Suur osa Händeli oratooriumisüzeedest pärineb Vanast Testamendist, kuid nad pole tavalises mõttes vaimulikud, vaid nende keskpunktiks on juudi rahva võitlus ja kannatused, näiteks ,, Makabeus" ja ,,Iisrael". Eriline koht Händeli loomingus on oratooriumil ,, Messias", see on tema oratooriumidest ainus traditsioonilises tähenduses vaimulik teos. Händeli vaatenurgast võib järelikult öelda, et barokiajastu muusika oli pigem ilmalik. Händel ja Bach on end üksteisest korralikult vastandanud ning minu arvates on raske vastata küsimusele ,,Kas barokiajastu muusika on pigem ilmalik või vaimulik?". Sellele küsimusele vastamise teeb raskeks see, et Bach kirjutas pea iga noodi jumalale, Händel aga kirjutas enamasti ilmalikku muusikat
London oratooriumid · Piiblidraamade kõrval oli hulk klassikalisi draamasüzeesid: · "Semele" (1744) · "Herakles" (1745) · ja allegooriaid: · "Aja ja tõe triumf" (1737...57) · Oratooriume kanti ette teatrisaalides · Osade vahel oli tavaks esitada positiivorelil ka oma orelikontserte Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" Oratoorium "Messias" · On loodud 1741. a. kolme nädala jooksul · Ettekanne 1742. a. Dublinis · See on tema oratooriumidest ainus traditsioonilises tähenduses vaimulik teos · Teksti omapäraks on oratooriumile iseloomuliku jutustuse täielik puudumine · Domineerivad prohvetite ennustused Messia tulekust ja mõtisklused tema missioonist Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" Oratoorium "Messias" · Kordagi ei esine tekstis Jeesuse nime ent ometi on teksti kujundeis Jeesuse elukäik selgelt kujuteldav · Oratoorium püüab esitada Jeesuse-lugu
· Piiblidraamade kõrval oli hulk klassikalisi draamasüzeesid: · "Semele" (1744) · "Herakles" (1745) · ja allegooriaid: · "Aja ja tõe triumf" (1737...57) · Oratooriume kanti ette teatrisaalides · Osade vahel oli tavaks esitada positiivorelil ka oma orelikontserte Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" Oratoorium "Messias" · On loodud 1741. a. kolme nädala jooksul · Ettekanne 1742. a. Dublinis · See on tema oratooriumidest ainus traditsioonilises tähenduses vaimulik teos · Teksti omapäraks on oratooriumile iseloomuliku jutustuse täielik puudumine · Domineerivad prohvetite ennustused Messia tulekust ja mõtisklused tema missioonist Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" Oratoorium "Messias" · Kordagi ei esine tekstis Jeesuse nime ent ometi on teksti kujundeis Jeesuse elukäik selgelt kujuteldav · Oratoorium püüab esitada Jeesuse-lugu
(opera buffa) stiilis. Haydn lõi ka 14 missat ning mitukümmend väiksemat vaimulikku teost. Tema kirikumuusikale on ette heidetud liigset rõõmsameelsust, helilooja ise on aga öelnud, et üksnes mõte Jumalale paneb ta südame rõõmust hüppama ning vaevalt Jumal teeb etteheiteid, kui teda teenitakse rõõmsa südamega. Haydni suursaavutused oratooriumižanris jäid tema viimastesse loomeaastatesse ja olid ilmselt seotud muljetega Londonis kuuldud Händeli oratooriumidest. Haydni peamised oratooriumid on “Loomine” (1798) ja “Aastaajad” (1801). Väga erineva vaatenurga alt kujutavad mõlemad loodust ja inimese suhet sellega. “Loomine” maalib oma kolmes osas idüllilisi pilte maailma ja eluslooduse loomisest ning lõpeb õnneliku stseeniga enne esimese inimpaari paradiisist väljaandmist. Oratoorium “Aastaajad” koosneb samuti lüürilistest stseenidest, mille peateema on lihtsa inimese suhe loodusega
annaabi.ee 
