Sellised on eeskätt harilik orashein, põld-piimohakas ja põldmünt. Ülejäänud mitmeaastaste umbrohtude korral on nende paljunemisorganid künnikihist sügavamal, seega koorimisriistadele kättesaamatud. Assimilatsiooniaparaadi hävitamiseks on küllaldane, kui kooritakse ka viimati nimetatud juhtudel vaid 5...6 cm sügavuselt. Et aga põllu mikroreljeef ei ole alati tasane, siis tuleb soovitada siiski 8...10 cm sügavust koorimist. Valitsevalt orasheinaga umbrohtunud põllul on koorimise eesmärgiks risoomide maksimaalne tükeldamine, et provotseerida nendel asuvaid pungi maksimaalsel arvul kasvamisele. Seda on võimalik teha vaid randaaliga, harides põldu vilja alt vabanemisel kaks korda teineteisega ristisuunas. Koorimine on efektiivne ainult koos sügavkünniga ühtses süsteemis. Künd järgnegu siis, kui orashein on jõudnud 2...3 lehe faasi, see tähendab, kui
Koorimisriistadena kasutatakse hõlm- ja ketaskoorleid, hanijalg- ja tüükultivaatoreid, randaale ja nugaäkkeid. Kõige efektiivsemaks nendest tuleb pidada nugaäkkeid, hõlmkoorlit ning hanijalg- ja tüükultivaatorit, mis on agregateeritud veel randaali sektsiooniga. Kuivas ja kõvas mullas tuleks kasutada tüükultivaatorit. Hanijalgkultivaatorit saab kasutada vaid kobedas ja niiskes mullas. Valitsevalt hariliku orasheinaga umbrohtunud põllul on efektiivne kasutada randaali ja ka nugaäket. Põld- piimohaka massilise esinemise korral on sobivaim koorel hanijalgkultivaator agregateerituna äketega. Põhuga tugevasti saastatud põldude koorimiseks tuleks kasutada tüükultivaatorit agregateerituna randaali sektsiooniga. TALITERAVILJADE KÜLV on teiseks oluliseks tööks sügisel. Tähtis on õige külviaeg. Vaatlused ja katsed on näidanud, et Põhja-Eestis on talirukki optimaalseks külviajaks külviaeg nihkuda 5.
Tugevasti umbrohtunud ja ebatasastel põldudel on õigustatud mustkesa kasutamine. Harimisel võiks kasutada kombineeritud võtete süsteemi. Enne umbrohutaimede generatiivorganite moodustumist pritsida üldhävitava herbitsiidiga (maheviljeluse nõuete järgimisel jääb see tegevus ära); kahe-kolme nädala pärast harida põld (randaal, nugaäke vms) ning seejärel ~2 nädala pärast künda. Künnisügavus sõltub mullastikust ja umbrohtumusest (orasheinaga umbrohtunud põllul võiks künda sügavamalt). Arvestama peab, et taliteraviljade külvi eel peab muld olema küllaldaselt tihenenud. Hilisemate kündide korral tuleks põldu rullida (adra tihendusrull, rihvelrullid), et tagada taliteraviljadele sobivaim külvisügavus (2...4 cm). Külvieelne kerge kultiveerimine hävitab umbrohte ja loob seemnetele soodsa idanemiskeskkonna. Mullapind tuleks harida võimalikult siledaks, et talvel lohukestesse kogunev vesi ei ohustaks taimi.
põldudel väiksemate või suuremate kolletena tugevasti nakatatud taimi. Suurem saagikadu võib tekkida halva agrotehnika, liigniiskuse ja põldude tugeva umbrohtumise korral. Pahkingerja kahjustusi on mõnikord segi aetud viljasääse, kõrrevaablase, rootsi kärbse või võrsekärbse kahjustustega. Orasheinal on suve jooksul kaks pahkingerja põlvkonda, teraviljadel ainult üks. Kahjustusi on avastatud ka Eestiga piirnevatel Venemaa aladel, Lätis ja Leedus. Vanad orasheinaga umbrohtunud heinasiilud soodustavad nematoodi levimist. Saastunud söötide ülesharimisel ei tohi seal mitme aasta jooksul taliteravilja kasvatada. Ka põlluservad tuleb hoida umbrohuvabad. Õigeaegse sügiskülvi puhul augusti lõpust kuni septembri alguseni on suur osa vastseid veel orasheina juurtel pahkadena, mullas leidub neid suhteliselt vähe. Levimist soodustab liigniiskus, oluline on pinnavee ärajuhtimine.
annaabi.ee 
