Optimaalne mulla lasuvustihedus suviteraviljade kasvuks on 1,1…1,3 g/cm (Reimets jt, 1986). Selleks tuleb enamikel juhtudel kultiveerida kaks korda kevade jooksul. Kui vahepeal sajab vihma või mullaharimisel ei olnud mullaniiskus õige, siis tuleb lisaks veel üks kord kultiveerida. Muld peab olema enne külvi peeneks haritud, aga samas ei tohi tolmustada. Ebatasasel ja pankliul mullapinnal tärkavad orased ebaühtlaselt. Muld peab olema enne külvi peeneks haritud, aga samas ei tohi tolmustada. Ebatasasel ja pankliul mullapinnal tärkavad orased ebaühtlaselt.
vaatamata maa peale välja, vastasel juhul kaotab ta Eurydike igaveseks, aga Orpheus ei olnud kindel selles ja just enne koopast väljumist ta vaatas tagasi ning kaotas neiu igaveseks. Heraklese neljas vägitegu " Herakles vabastab maa Erymanthose kuldist ". Nii suvel kui sügisel, mil põldudel valmivad juurviljad ja vili, vaatasid Eymanthose mäe kõrval elavad talunikud hommikuti oma põlde ja leidsid alati hirsma laastamistöö jälgi - maa oli üles songitud, orased maha tallatud või välja kistud ja kellegi toores jõud oli kasutult lämastanud palju inimestele tarvilikke vilju. Inimesed rääkisid Heraklesele, et mäeveeru tammikus elab metskult, kes öösiti põlde rüüstab. Herakles asus koheselt Erymanthose mäele, kus ta kohtas noort kentauri, kes andis Heraklesele oma koopas liha, puuvilju ja veini. Teised kentaurid tundsid kaugelt veini lõhna ja läksid koopasse, kus nad
(võivad olla ka indutseeritud hajusast ärritist nt õhutemp kõikumine). VI TAIM VAENULIKUS KESKKONNAS 1. Stressi toimed taimedele. Elastne ja plastiline vastureaktsioon. Elastne reaktsioon on siis, kui peale tekkinud pinget taim läheb tagasi esialgsesse seisundisse. Reaktsioon on plastiline siis, kui organism jääb stressi tagajärjel deformeerituks ja põeb või sureb kahjustuse tõttu. Taimedel on stressi suhtes erinevad kohastumused, nt taliteraviljade orased karastuvad sügisel madalal temp-l. 2. Veestress. Veestress võib tekkida nii veepuudusest kui ka selle liiast. Liigse vee parim näide on üleujutused. Sel juhul tekib hapnikustress, juured ei saa enam hapnikku kätte. See kahandab juure funktsioone, mis omakorda viib ainevahetuse aeglustumiseni. Levinum veestress on aga vee defitsiit. Vee defitsiiti seostatakse kuivusega, seepärast nimetataksegi seda ka põuastressiks.
Kui vanakreeka ajaloolane Herodotos (V s. eKr) külastas muistset Egiptust, nimetas ta seda "Niiluse anniks". Jõgi oli peamine liiklus- ja kaubatee. Ta andis inimestele igapäevase söögi ja joogivee. Jõe soistel kallastel kasvasid papüürus ja lootosed ning seal pesitsesid veelinnud. Jõgi jaotas põllumeeste aasta kolmeks aastaajaks. "Üleujutuse aeg"(või "suurvesi", "kõrgvesi", "tulv"), kui ei tehtud põllutöid, kestis juulist oktoobrini, "tärkamise aeg" (või "orased", "tõusmed"), kui künti ja külvati, - novembrist veebruarini ja "viljakoristuse aeg" (või "kuivus") - märtsist juunini. Niiluse veeseis on suurvee ajal väga kõrge. Olgugi et jõgi toob endaga kaasa suurel hulgal muda, orgaanilisi ained jne.(mineraalid), - parim looduslik väetis, on ta normaalsel ajal siiski sinine. Egiptlased võrdlesid Niiluse värvi väga tihti lasuurkivi omaga, sest niivõrd meenutab Niiluse vee värv seda sinist kivi. Nagu
annaabi.ee 
