kollane kuni punane. Õied suured (3-4 cm), lõhnavad, kännastes. Õitseb enne lehtimist mais. Viljad ümarad, 2-4 cm läbimõõdus, söödavad kuid veidi kibedad. Sobib parkide rekonstrueerimisel pargivälude servadesse, häiludesse jm. Ei talu pinnases seisvat vett. Sordid 'Belorusskaja Pozdnjaja'-TALISORT Puu on nõrga või keskmise kasvuga, tiheda võraga. Sort on varaviljuv ja ühtlaselt saagikas. Isetolmleja. Vili on keskmise suurusega, valminult oranzkollase põhivärvusega, kaetud vaarikapunase jumega. Viljade koristus oktoobri alguses, heades oludes säilib kuni kevadeni. Viljaliha keskmise tihedusega, sulav, mahlane ja kivisrakkudeta. Mullastiku suhtes leplik. Piisavalt talve- ja kärntõvekindel. 'Karmla'- Sügissort. Valmib septembris, säilib paar nädalat. Vili keskmine kuni suur, tömpkooniline. Põhivärvus rohekaskollane, kaetud pruunikaspunase kattevärvusega. Viljaliha
Infoallikatena on referaadi koostamisel kasutatud wikipediat, anastasia foorumit ja maamajandusteabe lehte pikk.ee. 1. Välimus ja anatoomia Foto: www.pikk.ee Itaalia mesilane (apis mellifera ligustica) on keskmise suurusega, pika keha ja saledate jalgadega. Nende karvkate on kollane. Karvavööd on keskmise laiusega või laiad, karvastik on viiendal seljalookel lühike ja kollakas. Esimene, teine ja kolmas tergiid on oranzkollase karvastikuga, tagakehal on kolm kollast karvavööd, tagakeha viimased tergiidid on mustad ning tagakeha on torpeedo kujuline ja teravnev. Kolmanda tergiidi laius on 4,8 mm ja kubitaalindeks on 40 kuni 45 %, mis on suhteliselt väike näitaja. Iminokk on suhteliselt pikk: pikkus on 6,3 kuni 7,0 mm. Pika iminoka tõttu sobivad Itaalia mesilased hästi ristiku korjele. Esitiiva pikkus on keskmiselt 9,5 mm ning tiiva laius keskmiselt 4,1 mm, see tagab neile hea lennuvõime
8. Veenduda, et autos olevad esmaabi- ja kaitsevahendid on töökorras ja kergesti kättesaadavad 9. Veenduda, et veoüksus oleks varustatud vähemalt kahele nõuetele vastava ja kasutusvalmis tulekustutiga 10. Veenduda, et iga veoüksuse jaoks oleks olemas ja kergesti kättesaadav vähemalt 1 õige suuruse ja kaaluga tõkisking 11. Veenduda, et 2 ohusignaali(helkuriga koonused, toega kolmnurgad või autonoomse toitega vilkuvad oranzkollase valgustid) oleks olemas 12. Kontrollida, et veoüksus oleks varustatud(tähistatud) ohtliku veose tunnusmärkidega(sealhulgas kui nõutud, siis ka kahe rõhtasendis valgustpeegeldava oranzi värvi tahvliga) 13. Kontrollida iga saadetise pakendi seisukorda, et ei oleks väliseid vigastusi, lekkeid ega värvuse muutust. Pakend peab vastama infole, mis on veokirjal ja näitama: · Nõuetekohast saadetise nimetust · UN-tüübi kinnitust
kuumas vees lahustuvad kergesti. Pliisulfaadid: PbSO4 on värvuseta rasklahustuv kristalliline aine. Plii (IV) sulfaat on kollane kristallne aine, tugev oksüdeerija. Vees ta hüdrolüüsub ( ? PbO2 ) . pliisulfiid on pooljuht, mida kasutatakse detektorina pliiasiidi saadakse naatriumasiidi toimel pliisooladesse. Pliiassiid on löögist plahvatav, kasutatakse detonaatorina 8 Pliikromaat: PbCrO4 oranzkollase värvusega kristallne aine, värvipigment. Tetraetüülplii: Pb(C2H5)4 kerglenduv mürgine vedelik, antidetonaator mootorikütuste kvaliteedi parandamiseks ning oktaaniarvu tõstmiseks. Pliietanaat: Pb(CH3COO)2 · 3H2O mürgine kristallne aine, selle lahuseid rakendatakse meditsiinis väliselt loputusteks ja kompressideks (0.5 2 % - ne lahus) Kasutamine Toodangult on plii metallide seas kõrgel viiendal kohal.
Nende liha sisaldab vähe rasva, neid on kerge nuumata kõrgekvaliteedilise maksa saamiseks. Kodu- ja muskuspartide koos pidamine annab paaritusi harva. Ristandid viljatud. Haned Hanede eellased ja kodustamine Kaasaja hanetõud on saadud hallhane (Anser anser anser L.) ja luikhane (Anser cygnoides L.) kodustamise ning aretuse teel. Tuntakse ka kanada lagle (Branta canadensis) kodustatud vormi Kagu-Kanadas. Hallhani on pruunikashall suure heleda oranzkollase noka ja roosade jalgadega lind. Isashanede kehamass on 2,8...4,1 kg, emashanedel 2,5...3,8 kg. Kurnas on 5...6 muna keskmise massiga 160 g. Hani haudub 28...30 päeva. Luikhanest (Anser cygnoides L.) (trompethani, kügarhani) on aretatud hiina hanetõug. Luikhane areaaliks on Lõuna- ja Kesk-Siber, Kamtsatka ja Põhja-Mongoolia. Talvitub Lõuna- Hiinas, Vietnamis ja Indias. Kurnas on 5...8 muna keskmise massiga 145 g.
Keha on külgedelt lamenenud ja kaetud suurte korrapärastes ridades asetsevate soomustega. Värvuselt on ta sinakas- või rohekasmust, küljed ja kõht on hõbevalged. Särg on tavaliselt 10...20 cm pikkune ja kaalub kuni 10...150 g. ROOSÄRG. (lamedam kui särg, seljauim kõhuuimest tagapool) Roosärg on ilusa välimusega kala. Tema keha on kuldkollase läikega ja üsna kõrge. Selg on kalal pruunikashall, silma vikerkest oranzkollase värvusega. Iseloomulikuks on osade uimede erepunane värvus. Tavaliselt kasvab roosärg kuni 36 cm pikkuseks ja 1,1 kg raskuseks, kuid on püütud isendeid, kes on kaalunud ka üle 2 kg ja nende vanuseks on soomuste aastarõngaste järgi määratud üle 20 aasta. Roosärg on mageveekala, kes suudab elada ka madala soolsusega vees. Toiduks on roosärjele noored taimevõrsed, rohevetikad, putukavastsed. TEIB. (sale, süstjas, selja ja
annaabi.ee 
